Arrak peab laste kasvatamist parimaks pensionifondiks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusteadlane Andres Arrak.
Majandusteadlane Andres Arrak. Foto: .

Majandusteadlase Andres Arraku rahandusministeeriumi nõukojas välja käidud ideed siduda riikliku pensioni suurus üleskasvatatud laste arvuga peab mõistlikuks ka endine pankur Indrek Neivelt.


Sellest, et lapse kasvatamine on pensioni arvestades võrdsustatud kahe tööaastaga, on Arraku sõnul vähe ning riik peaks lastele pühendumist märksa rohkem väärtustama. «Iga sündimata lapse pealt hoiab perekond meeletult kokku,» teab nelja last kasvatanud pereisa öelda.



Arraku sõnul on mõttetu uhada suuri summasid ebakindlatesse pensionifondidesse, pigem võiks selle raha eest lapsi kasvatada. «Kui inimesel on kolm-neli last, siis kõik neist ikka pätiks või välismaale ei lähe ja keegi jääb ikka tema eest hoolitsema, et ta, külmas ja näljas, uriiniloigus ei sureks,» tõi Arrak drastilise näite lähiminevikust.



Arraku väitel peaks valitsus maksusüsteemi kaudu märku andma, et uute maksumaksjate tootmine on riigile tähtis.



Ka Indrek Neivelt leidis, et praegune süsteem, kus tulevane pension sõltub vaid inimese teenitud palgast, on vale. «Inimene ise teab, kas ta kasvatab kodus lapsi või kogub endale ise pensioni,» toetas Neivelt nõukojas Arraku ideed.



Tervishoiuameti osakonnajuhataja Peeter Mardna leidis, et pensioni suuruse sidumine laste arvuga on väga terve idee, sest ühe lapse üleskasvatamine ja talle hariduse andmine läheb vanemale maksma vähemalt miljon krooni.



«Need, kes on vähem või pole üldse lapsi kasvatanud, saavad teha selle rahaga mida iganes, kasutades seda näiteks endale ise pensioni kogumiseks,» ütles teenekas arst.



Ta pakkus, et iga lapse pealt saaks vanemad teatud hulga pensioni arvestamise aluseks olevaid aastaid juurde. Süsteemi võiks aga juurutada järk-järgult. Varem on Mardna käinud välja mõtte seada sisse lastetusmaks, mida ta ise nimetab lastetoetusmaksuks.



Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Lauri Leppik ütles, et idee siduda pensioni suurus laste arvuga ei erine kuigivõrd 1997. aastal heaks kiidetud pensionireformi alustes olnud ettepanekust.



See jäi aga pensionireformist lõpuks välja, kuna tundus olevat liiga radikaalne. Tookord oli ettepanek rakendada seda põhimõtet alates aastast 2020, et jätta lastetutele aega pensioni koguda.



Ettepanek siduda pensioni suurus laste arvuga kannab lihtsat ideed: mida rohkem on ühes põlvkonnas tööinimesi, seda kergem on riigil nendelt laekuvate maksude abil vanemat põlvkonda ülal pidada.



Samas tõdes Leppik, et ei tea ühtegi riiki, kus pensionisüsteem toimiks päris sellistel põhimõtetel. «Pension ei saakski ainult laste arvust sõltuda, kuid see võiks olla senisest palju olulisem tegur,» nentis ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles