Must tulevik – aasta lõpuks on 100 000 töötut

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: Silver Ait

Töötute armee on juba ületanud 50 000 piiri ja aasta lõpuks on täiesti reaalne, et see nukker vägi kahekordistub. Eilsel arutelul riigikogus tõdes majandusprofessor Raul Eamets, et enim teeb muret suur töötuse kasv noorte seas.


Kui kell 10 oli riiklikult tähtsal tööturu arutelul riigikogu saal saadikutest täidetud, siis arutelu lõpuks oli saali jäänud vaid paarkümmend huvilist. Suurema osa rahvaasemike kõrvu jõudis aga Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa tööturu analüüs, mis ennustas tulevikuks üsna musta stsenaariumi.



«Tööpuudus kasvab ja see, et meil võib aasta lõpus olla 100 000 töötut, on suhteliselt reaalne,» tunnistas Eamets, kuna ta on veendunud, et Eesti Panga riskiprognoosis pakutud 9 protsenti majanduslangust sel aastal võib olla tegelikkuses isegi suurem.



Eestis on ligikaudu 600 000 tööealist inimest ning praeguse rohkem kui 50 000 töötu jaoks oli eile hommikul tööturuametil vaid 1913 tööpakkumist. Viimastel nädalatel on lisandunud keskmiselt kuni 3000 registreeritud töötut nädalas.



Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Helle Kalda uuris Eametsalt, et kui Eestis võib tulevikus olla nii palju töötuid ning suure osa neist moodustavad noored, kel pangalaenud, siis kuidas peaks riik neid toetama, et inimesed ei kaotaks oma kodusid.



«Kindlasti on töötute hulgas neid, kes satuvad eluasemelaenude tagasimaksmisel probleemide ette,» tõdes Eamets. «Ma arvan küll, et sellistele peredele abipaketi pakkumine on nüüd poliitikute otsustada, sest vähemalt mujal maailmas on need (abipaketid – toim) suhteliselt levinud.»



Eamets kritiseeris ka Eesti eelarvepoliitikat, mis on olnud protsükliline ehk kui majandus langeb, siis riik tõmbab kulusid kokku ehk süvendab kriisi, ning majanduse tõustes valab riik n-ö õli tulle ja kiirendab kasvu.



Kriitikat jagus professoril ka ministeeriumide koostööle ning töötajate ümberõppele ja täienduskoolitustele. «See kõik on nagu tulekahju kustutamine. Me peaksime kaugema perspektiiviga ettepoole vaatama, millist haridust me tegelikult pakume ja millist haridustaset meil tulevikus tööturul vaja on,» leidis ta.



Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Mart Laar võrdles pärast ettekandeid Eestit kunagise feodaalkindluste süsteemiga, kus iga minister istub oma lossis ning on ennast kindlustanud kõigi teiste vastu ja kompleksselt on küsimusi arutada peaaegu võimatu.



«Kui me räägime sellest, et saaksime kasvava tööpuuduse vähegi kontrolli alla, tuleb meil teha tegelikult kolme asja: hoida olemasolevaid töökohti, luua juurde uusi töökohti ja aidata töötutel tööturule naasta,» loetles Laar ning pakkus IRLi poolt välja kümnepunktilise programmi.



Reformierakondlane Jürgen Ligi nimetas Laari ülesastumist bravuurseks. «Tegemist oli hiire sünnitamisega mäe poolt,» lausus ta ning lisas, et loetletud punktid olid «peenraha ja maksudega mängimine».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles