Tartu Ülikoolis kaitstud Janne Vellaku bakalaureusetöö «Maakondlike ja kohalike organisatsioonide roll Eesti erakondade struktuuris» kohaselt on erakondade peamiseks eesmärgiks edukas esinemine valimistel (KOV volikogu, riigikogu) ja selleks on vaja head programmi, tugevaid kandidaate ja aktiivset kampaaniat, kuid ilma kohalike üksuste abita on raske seda saavutada.
«Kõike seda on keskkontoril üksinda raske korraldada. Viimane ei tunne kohalikke olusid – valupunkte, valijate eelistusi jne. Seetõttu on oluline laialdane regionaalne esindatus maakondlike ja kohalike organisatsioonide näol,» kirjutas Vellak.
Vellak tõstis töös esile, et erakondade maakondlike ja kohalike organisatsioonide kanda on enamus liikmeskonnaga seonduvast: värbamine, vastuvõtmine, lahkumisavalduste rahuldamine ja liikmete koolitus. Vaid erakonnast väljaarvamine on kõrgemate instantside pädevuses, kuid oma roll on regionaalsel tasandil ka antud küsimuses.
Kohaliku tasandi poliitikaga tegelemine seisneb eeskätt kohalike omavalitsuste volikogu (KOV) valimisteks valimisnimekirjade, programmi koostamises ja kinnitamises, kampaaniate läbiviimises ning KOV volikogus või valitsuses koostööpartnerite üle otsustamises.
Lisaks neile kahele funktsioonile on erakondade põhikirja järgselt võimalik kaasa lüüa üleriigilises parteipoliitikas. Näiteks seisneb kaasamine riigikogu valimistel kohalike nimekirjade koostamises ning samuti saab esitada arvamusi poliitikate ja programmi suhtes.
Vellak tõstis esile, et kuigi regionaalsetel üksustel on oma eelarve ja ka teatav otsustusõigus, omavad erakondade juhtorganid toimuvad täpset ülevaadet. Nii on maakondlikud ja kohalikud organisatsioonid kui keskkontori agendid regionaalsel tasandil – seetõttu peetakse nende tegevust väga oluliseks.
Nii ütles töös Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Lõuna-Eesti koordinaator Anne Aleksejeva, et maakondlikud organisatsioonid on peamiseks arutelukohaks.
Isamaa ja Res Publica Liidu endise Tallinna piirkonna juhatuse liikme Külliki Kübarsepa väitel on aga arenguruumi ja seda eelkõige regionaalsete üksuste rolli suurendamise näol aktiivse liikmeskonna kasvatamisel.
Vellak tõstis ka esile, et vaatamata sellele, et keskkontor vähemalt näiliselt kohalikes küsimustes regionaalsete üksuste tegemistesse ei sekku, iseloomustab Eesti erakondasid pigem hierarhiline kui kihiline ülesehitus.
Seda sellepärast, et juba põhikirjades on selgelt välja toodud, et oma tegemistes tuleb kohalikel üksustel lähtuda erakonna juhtorganite poolt tehtud otsustest lisaks põhikirjas ja programmis kirjasolevale.