Keskerakonna pressiesindaja Taavi Puki hinnangul on kõige tugevamad kohalikud organisatsioonid Keskerakonnal ja Reformierakonnal.
Keskerakond: tugevaim kohalik tasand on meil ja Reformierakonnal
12. august 2012, 20:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kohalike tasandite üles ehitamisel on ära tehtud suur ja pikaajaline töö. Eelkõige rõhutan, et tugevate kohalike organisatsioonide üles ehitamine toimub aastate, mitte kuude ja päevadega,» sõnas Pukk.
Puki väitel on erakonnale kohalik tasand – piirkonnad ja osakonnad – ülimalt oluline, sest niimoodi hoitakse kohalikul tasandil erakonda pildis.
«Mida rohkemates valdades ja linnades ollakse tegusad, seda suurem võimalus on kogu erakonna toetuse kasvatamiseks üle riigi,» ütles Pukk.
Lisaks on ülimalt olulised piirkondade ja osakondade ettepanekud inimeste osas, keda kaasata valimisnimekirjadesse.
Keskerakonnal on moodustatud piirkond igas maakonnas, lisaks suuremates linnades ja Tallinna linnaosades ehk kokku 27 piirkonda. Lisaks on erakonnal üle 200 osakonna, mis tähendab, et peaaegu igas Eesti omavalitsuses on Keskerakonna osakond.
Puki sõnade kohaselt vastutab kohalik tasand kohalikus poliitikas kaasa löömise ja valimisnimekirjade eest. Samuti pöördutakse kohaliku tasandi poole kui tekib laiem arutelu näiteks Valgamaa või Pärnumaa probleemi üle.
«Sellistel puhkudel on väga vajalik kuulata kohaliku tasandi arvamust. Eriti aktiivne on suhtlus programmi ja valimisplatvormi koostamisel,» lisas Pukk.
Puki hinnangul võiksid erakonna liikmed kohalikul tasandil võtta üha enam sõna kohalikku elu puudutavates küsimustes.
«Igale erakonnale on hästi töötav piirkond ja osakond suureks väärtuseks. See, kui tugev on üks või teine erakond mingis maakonnas või vallas, sõltubki just piirkondadest, osakondadest ja kohalikest eestvedajatest,» nentis Pukk.
Puki väitel on kohalik tasand vägagi autonoomne, kuigi käitutakse vastavalt programmile, keskjuhatuse ja erakonna volikogu otsustele, kuid kohaliku tegevuse ja poliitika kujundavad piirkondade juhatused iseseisvalt.
Pukk lisas, et mingisugune autonoomia on kõigis erakondades, sest vastasel korral oleks võimatu näiteks kohalike valimiste nimekirjade koostamine.
«Seesugused ettepanekud peavad tulema piirkondadest ja osakondadest, kus kõige paremini kohalikke olusid hinnata osatakse,» sõnas Pukk.
Erakonna tegevust rahastatakse läbi liikmemaksude ja Puki sõnul viidi viimasel Keskerakonna kongressil sisse põhikirja muudatus, mille kohaselt jäävad kõik kogutud liikmemaksud piirkonna kasutada.
«Pärast selle süsteemi sisse viimist oleme märganud ka liikmemaksude laekumise kasvu,» sõnas Pukk.
Hetkel on Keskerakonnas 12 387 liiget ning suurim piirkond on Harjumaa piirkond ligi 1000 liikmega. Suured piirkonnad on ka Jõgevamaa ja Viljandimaa ning Lasnamäe.
«Kahtlemata on liikmete arv erakonnale oluline, sest see muudab erakonda tugevamaks,» sõnas Pukk. «Samuti kasvab erakonna liikmeskond just piirkondade ja osakondade töö tulemusena.»
Puki selgituste kohaselt annab suurenev liikmete arv võimaluse aktiivseks tegutsemiseks kohalikul tasandil ning nii tekib võimalus tugevdada erakonna võrgustikku üle Eesti.