Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

Emakeeleõpe on ajast maha jäänud!
:

Keeleteadlane: parim eesti keele kaitse on selle levik infotehnoloogiasse

Keeleteadlane Martin Ehala sõnul on kõige parem emakeele kaitse see, kui eesti keelt hakatakse kasutama uutes IT-rakendustes.

«Kõige parem eesti keele kaitse on see, et keel laieneks kõikidesse uutesse infotehnoloogiarakendustesse, kust iganes neid tuleb. Internetti nii palju kui võimalik, arvuti tarkvarasse,» rääkis Tartu Ülikooli eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor Martin Ehala Vikerraadio saates «Huvitaja».

Ta nimetas kõige ohtlikuma tagajärjega tegevuseks seda, kui eesti keelt hakatakse uuest arenevast infovaldkonnast eemale hoidma.

Kasutage eestikeelset tarkvara

Uue arvutisõnavara väljatöötamist pidas ta suurepäraseks sammuks. «Kui mõeldakse välja sõnu, mida keegi kasutanud pole, siis need tunduvad alguses paljudele võõrad,» sõnas Ehala.

Professor pakkus, et see võibki olla põhjuseks, miks on pikki aastaid oldud eestikeelse arvuti tarkvara vastu. «Sellest tuleb üle saada ja on aeg eestikeelse tarkvara peale üle minna, kes veel ei ole läinud,» toonitas ta.

Korrektne keelekasutus kui peoülikond

Rääkides keelekasutusest, sõnas Ehala, et korrektne keelekasutus on vajalik oskus igale inimesele, kes soovib avalikkuse ees esineda ja vähegi pidulikumal puhul sõna võtta.
«Aga see ei tähenda seda, et inimene peaks kogu aeg olema piinlikult korrektne, nii nagu inimene ei käi kogu aeg piduülikonnaga väljas trööpamas,» tõi ta näite.

Ehala sõnul oleks «väga kole», kui keelekontroll läheks sellise tasemeni, et piltlikult öeldes kannaksid kõik inimesed piduülikonda hommikust õhtuni ja ka magaksid selles. «See oleks eesti keele tõsine vaesestumine,» tõdes Ehala.

Ta lisas, et keelelise kontrolliga kaasnev ainus halb asi oleks see, kui inimesed ei julgeks enam mahlakalt, vabalt ja sundimatult ennast väljendada.

Küsimusele, kuidas suhtud roppustesse, vastas Ehala: «Ainus soovitus on, kui roppused ei meeldi, ärge lugege roppe raamatuid.». Tema sõnul oleks kahju, kui eesti keeles seda kihistust ei oleks ja see ei kajastuks ilukirjanduses, kus elu kogu oma terviklikkuses peaks leiduma.

Ehala hinnangul on emakeeleõpetus pidama jäänud paarikümne aasta tagusesse aega, kui paberile trükitud tekst oli põhiline infovahetuskanal. «Nüüd on kõik asjad teisiti ja emakeeleõpetus peab sellega kaasa minema,» leidis professor.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:martin ehalaemakeeleesti keel
Samal teemal
näosaade
Sponsoreeritud artiklid
arvamusplats
Gallup

Kas peapiiskopi valimise teema puudutab teid?

Küsitluses on osalenud 4301 inimest
nädala näod
Gamefriik
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Postimees +Kõik
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Toomas Väljataga

54

Toomas Väljataga

kirjastaja

Mats Traat, 78

luuletaja, prosaist, näitekirjanik, stsenarist ja luuletõlkija

Jaan Ruus, 76

filmiajakirjanik ja -kriitik

Boris Tuch, 68

ajakirjanik

Are Eller, 67

spordireporter

Aavo Pikkuus, 60

jalgrattur ja rallisõitja

Viljo Tamm, 58

muusik ja laulja

Karl Madis, 55

laulja

Rene Kuulmann, 45

jääpurjetaja

Üllar Saaremäe, 45

näitleja ja lavastaja

Kristian Taska, 41

meediategelane

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,805 EUR
GBP
1,262 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,018 EUR
=
Kursid seisuga: 21.11.2014
Postimehe google+ leht