Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

Emakeeleõpe on ajast maha jäänud!
:

Keeleteadlane: parim eesti keele kaitse on selle levik infotehnoloogiasse

Keeleteadlane Martin Ehala sõnul on kõige parem emakeele kaitse see, kui eesti keelt hakatakse kasutama uutes IT-rakendustes.

«Kõige parem eesti keele kaitse on see, et keel laieneks kõikidesse uutesse infotehnoloogiarakendustesse, kust iganes neid tuleb. Internetti nii palju kui võimalik, arvuti tarkvarasse,» rääkis Tartu Ülikooli eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor Martin Ehala Vikerraadio saates «Huvitaja».

Ta nimetas kõige ohtlikuma tagajärjega tegevuseks seda, kui eesti keelt hakatakse uuest arenevast infovaldkonnast eemale hoidma.

Kasutage eestikeelset tarkvara

Uue arvutisõnavara väljatöötamist pidas ta suurepäraseks sammuks. «Kui mõeldakse välja sõnu, mida keegi kasutanud pole, siis need tunduvad alguses paljudele võõrad,» sõnas Ehala.

Professor pakkus, et see võibki olla põhjuseks, miks on pikki aastaid oldud eestikeelse arvuti tarkvara vastu. «Sellest tuleb üle saada ja on aeg eestikeelse tarkvara peale üle minna, kes veel ei ole läinud,» toonitas ta.

Korrektne keelekasutus kui peoülikond

Rääkides keelekasutusest, sõnas Ehala, et korrektne keelekasutus on vajalik oskus igale inimesele, kes soovib avalikkuse ees esineda ja vähegi pidulikumal puhul sõna võtta.
«Aga see ei tähenda seda, et inimene peaks kogu aeg olema piinlikult korrektne, nii nagu inimene ei käi kogu aeg piduülikonnaga väljas trööpamas,» tõi ta näite.

Ehala sõnul oleks «väga kole», kui keelekontroll läheks sellise tasemeni, et piltlikult öeldes kannaksid kõik inimesed piduülikonda hommikust õhtuni ja ka magaksid selles. «See oleks eesti keele tõsine vaesestumine,» tõdes Ehala.

Ta lisas, et keelelise kontrolliga kaasnev ainus halb asi oleks see, kui inimesed ei julgeks enam mahlakalt, vabalt ja sundimatult ennast väljendada.

Küsimusele, kuidas suhtud roppustesse, vastas Ehala: «Ainus soovitus on, kui roppused ei meeldi, ärge lugege roppe raamatuid.». Tema sõnul oleks kahju, kui eesti keeles seda kihistust ei oleks ja see ei kajastuks ilukirjanduses, kus elu kogu oma terviklikkuses peaks leiduma.

Ehala hinnangul on emakeeleõpetus pidama jäänud paarikümne aasta tagusesse aega, kui paberile trükitud tekst oli põhiline infovahetuskanal. «Nüüd on kõik asjad teisiti ja emakeeleõpetus peab sellega kaasa minema,» leidis professor.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
laevajaht rootsis - viies päev
Sponsoreeritud artiklid
Gamefriik
politseikroonika
reporter.ee videod
LAEVAJAHT LÄÄNEMEREL - NELJAS PÄEV
ARVAMUSPLATS
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Ene Mihkelson

70

Ene Mihkelson

kirjanik ja kirjandusteadlane

Väino Viilup, 86

mäeinsener

Tiit Lääne, 56

spordiajakirjanik

Naatan Haamer, 49

kirikutegelane

Igor Prins, 48

jalgpallur

Katrin Šmigun, 35

suusataja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,783 EUR
GBP
1,264 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 20.10.2014
Postimehe google+ leht