Emakeeleõpe on ajast maha jäänud!

Keeleteadlane: parim eesti keele kaitse on selle levik infotehnoloogiasse

Hanneli Rudi
Hanneli Rudi
:

«Kõige parem eesti keele kaitse on see, et keel laieneks kõikidesse uutesse infotehnoloogiarakendustesse, kust iganes neid tuleb. Internetti nii palju kui võimalik, arvuti tarkvarasse,» rääkis Tartu Ülikooli eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor Martin Ehala Vikerraadio saates «Huvitaja».

Ta nimetas kõige ohtlikuma tagajärjega tegevuseks seda, kui eesti keelt hakatakse uuest arenevast infovaldkonnast eemale hoidma.

Kasutage eestikeelset tarkvara

Uue arvutisõnavara väljatöötamist pidas ta suurepäraseks sammuks. «Kui mõeldakse välja sõnu, mida keegi kasutanud pole, siis need tunduvad alguses paljudele võõrad,» sõnas Ehala.

Professor pakkus, et see võibki olla põhjuseks, miks on pikki aastaid oldud eestikeelse arvuti tarkvara vastu. «Sellest tuleb üle saada ja on aeg eestikeelse tarkvara peale üle minna, kes veel ei ole läinud,» toonitas ta.

Korrektne keelekasutus kui peoülikond

Rääkides keelekasutusest, sõnas Ehala, et korrektne keelekasutus on vajalik oskus igale inimesele, kes soovib avalikkuse ees esineda ja vähegi pidulikumal puhul sõna võtta.
«Aga see ei tähenda seda, et inimene peaks kogu aeg olema piinlikult korrektne, nii nagu inimene ei käi kogu aeg piduülikonnaga väljas trööpamas,» tõi ta näite.

Ehala sõnul oleks «väga kole», kui keelekontroll läheks sellise tasemeni, et piltlikult öeldes kannaksid kõik inimesed piduülikonda hommikust õhtuni ja ka magaksid selles. «See oleks eesti keele tõsine vaesestumine,» tõdes Ehala.

Ta lisas, et keelelise kontrolliga kaasnev ainus halb asi oleks see, kui inimesed ei julgeks enam mahlakalt, vabalt ja sundimatult ennast väljendada.

Küsimusele, kuidas suhtud roppustesse, vastas Ehala: «Ainus soovitus on, kui roppused ei meeldi, ärge lugege roppe raamatuid.». Tema sõnul oleks kahju, kui eesti keeles seda kihistust ei oleks ja see ei kajastuks ilukirjanduses, kus elu kogu oma terviklikkuses peaks leiduma.

Ehala hinnangul on emakeeleõpetus pidama jäänud paarikümne aasta tagusesse aega, kui paberile trükitud tekst oli põhiline infovahetuskanal. «Nüüd on kõik asjad teisiti ja emakeeleõpetus peab sellega kaasa minema,» leidis professor.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadmartin ehalaemakeeleesti keel
Samal teemal
kolmapäev, 10. veebruar
Sisuturundus
elu24 uudised
kirev gloobus
puhkus või põrgu
elu24 uudised
Päevakava
Homme10:00
11VeebrOtseülekanne: riigikogu arutab välispoliitika sõlmküsimusi>
Homme10:00
11VeebrOtse: konverents «Reducing Corruption: Focusing on private sector»>
Homme12:00
11VeebrElu24 LIVE: toimetust külastab Gertu Pabbo>
Ülehomme09:40
12VeebrOtse: konverents «Reducing Corruption: Focusing on private sector»>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
TehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Eesti laulKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Volli Kalm

63

Volli Kalm

Tartu Ülikooli rektor

Eldur Annus, 76

spordiarst

Edda Paukson, 67

astroloog

Toomas Tiivel, 64

bioloog ja diplomaat

Riina Vanhanen, 63

teatrikunstnik

Ants Juske, 60

kunstiteadlane ja -kriitik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja elve galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisemate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE