Emakeeleõpe on ajast maha jäänud!

Keeleteadlane: parim eesti keele kaitse on selle levik infotehnoloogiasse

Hanneli Rudi
Hanneli Rudi
:
Keeleteadlane Martin Ehala sõnul on kõige parem emakeele kaitse see, kui eesti keelt hakatakse kasutama uutes IT-rakendustes.

«Kõige parem eesti keele kaitse on see, et keel laieneks kõikidesse uutesse infotehnoloogiarakendustesse, kust iganes neid tuleb. Internetti nii palju kui võimalik, arvuti tarkvarasse,» rääkis Tartu Ülikooli eesti keele didaktika ja rakenduslingvistika professor Martin Ehala Vikerraadio saates «Huvitaja».

Ta nimetas kõige ohtlikuma tagajärjega tegevuseks seda, kui eesti keelt hakatakse uuest arenevast infovaldkonnast eemale hoidma.

Kasutage eestikeelset tarkvara

Uue arvutisõnavara väljatöötamist pidas ta suurepäraseks sammuks. «Kui mõeldakse välja sõnu, mida keegi kasutanud pole, siis need tunduvad alguses paljudele võõrad,» sõnas Ehala.

Professor pakkus, et see võibki olla põhjuseks, miks on pikki aastaid oldud eestikeelse arvuti tarkvara vastu. «Sellest tuleb üle saada ja on aeg eestikeelse tarkvara peale üle minna, kes veel ei ole läinud,» toonitas ta.

Korrektne keelekasutus kui peoülikond

Rääkides keelekasutusest, sõnas Ehala, et korrektne keelekasutus on vajalik oskus igale inimesele, kes soovib avalikkuse ees esineda ja vähegi pidulikumal puhul sõna võtta.
«Aga see ei tähenda seda, et inimene peaks kogu aeg olema piinlikult korrektne, nii nagu inimene ei käi kogu aeg piduülikonnaga väljas trööpamas,» tõi ta näite.

Ehala sõnul oleks «väga kole», kui keelekontroll läheks sellise tasemeni, et piltlikult öeldes kannaksid kõik inimesed piduülikonda hommikust õhtuni ja ka magaksid selles. «See oleks eesti keele tõsine vaesestumine,» tõdes Ehala.

Ta lisas, et keelelise kontrolliga kaasnev ainus halb asi oleks see, kui inimesed ei julgeks enam mahlakalt, vabalt ja sundimatult ennast väljendada.

Küsimusele, kuidas suhtud roppustesse, vastas Ehala: «Ainus soovitus on, kui roppused ei meeldi, ärge lugege roppe raamatuid.». Tema sõnul oleks kahju, kui eesti keeles seda kihistust ei oleks ja see ei kajastuks ilukirjanduses, kus elu kogu oma terviklikkuses peaks leiduma.

Ehala hinnangul on emakeeleõpetus pidama jäänud paarikümne aasta tagusesse aega, kui paberile trükitud tekst oli põhiline infovahetuskanal. «Nüüd on kõik asjad teisiti ja emakeeleõpetus peab sellega kaasa minema,» leidis professor.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadmartin ehalaemakeeleesti keel
Samal teemal
In memoriam Ellen Niit (13. juuli 1928 – 30. mai 2016)
Sisuturundus
Palju õnne, Tallinna börs!
Päevakava
Just nüüd
31Mai Otseülekanne Eesti suurimalt tehnoloogiakonverentsilt Latitude59>
Täna19:00
31Mai Otsepilt: pea 2000 inimest lööb kaasa Tartu võimlemispeol>
Homme08:55
1JuuniOtseülekanne Eesti suurimalt tehnoloogiakonverentsilt Latitude59>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Edgar Savisaar

66

Edgar Savisaar

Keskerakonna esimees

Uno Loop, 86

laulja ja pedagoog

Randar Tasmuth, 61

teoloog

Rein Pakk, 48

lavastaja

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE