Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Eesti alevikest võivad saada külad ja alevid

Regionaalminister Siim Kiisler saatis kooskõlastusele Eesti asustusjaotust korrastava eelnõu, mis muudaks senised alevikud küladeks või aleviteks.

Eelnõu autorite sõnul tuleb Eesti haldus- ja asustusjaotuse süsteemi korrastamise vajadus viimastel kümnenditel majanduses, tööhõives ja demograafilises arengus aset leidnud muudatustest. Alates 1990. aastate algusest on elanike arv vähenenud peaaegu kõigis asulates väljaspool suuremaid linnaregioone, samas kui mitmete, peamiselt linnalähedaste asulate elanike arv on sisserände tõttu kiiresti kasvanud.

Nii on mõne küla elanike arv ületanud oluliselt alevi või isegi linna elanike arvu. Näiteks Randvere külas oli tänavu juuni seisuga 1585 ja Muraste külas 1573 elanikku, samas kui Suure-Jaani vallasiseses linnas oli elanikke 1104.

Eelnõuga soovib siseministeerium lihtsustada asustus- ja haldusüksuse liigi määramise reegleid ning sätestada, millise rahvastikuregistri järgse elanike arvu korral saab taotleda asustusüksuse liigi muutmist näiteks külast aleviks, alevist vallasiseseks linnaks ja vastupidi ning millisel juhul saab taotleda haldusüksuse liigi muutmist näiteks vallast linnaks. Linn haldusüksusena ja vallasisene linn asustusüksusena on eelnõu järgi vähemalt 5000, alev vähemalt 300 ning küla üldjuhul alla 300 elanikuga asula.

Asustusüksuste loetelust jätab eelnõu välja alevikud. Selline liigitus pärineb seletuskirja kohaselt Nõukogude Liidu perioodist, mil alevikud moodustati tööstusasulatena raudteejaamade või vabrikute ümber. «Tänasel hetkel puudub vajadus klassifitseerida asulat töölisasulaks ning teda seetõttu alevikuks nimetada,» märkisid eelnõu autorid.

Pärast uue korra jõustumist peab regionaalminister viie aasta jooksul ehk 2018. aasta alguseks otsustama seniste alevike liigi muutmise kas aleviks või külaks. Ka edaspidiseks annab eelnõu regionaalministrile õiguse algatada iga viie aasta järel haldus- või asustusüksuse liigi muudatusi, et tagada asustusjaotuse korrastatus ja ülevaatlikkus. Samuti jääb omavalitsustele võimalus algatada muudatusi omal soovil.

Alevike likvideerimisel muutuks neist 24 praeguse elanike arvu järgi külaks ning 153 alevikku võiks saada aleviks, märkisid eelnõu autorid seletuskirjas. Aleviks võib uute piirarvude kohaselt muutuda ka 139 senist küla, kus elab rohkem kui 300 inimest.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
kas külm sõda on tagasi?
valitsuskriis või kriis valitsuses?
Gamefriik
VALIMISED UKRAINAS
ARVAMUSPLATS
juurikas
nädala näod
ligi ja ossinovski tüli
Gallup

Kuidas teie talveajale üleminekul kella keeraksite?

Küsitluses on osalenud 3041 inimest
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Sünnipäevad

Palju õnne!

Mirjam Liimask

31

Mirjam Liimask

kergejõustiklane

Aleksander Einseln, 83

sõjaväelane, kindral

Jüri Kuuskemaa, 72

kunstiajaloolane

Jüri Mõis, 58

majandustegelane ja poliitik

Epp Eespäev, 53

näitleja

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,79 EUR
GBP
1,268 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,019 EUR
=
Kursid seisuga: 24.10.2014
Postimehe google+ leht