Tagasi mobiilivaatesse

Eesti uudised

:

Eesti alevikest võivad saada külad ja alevid

Regionaalminister Siim Kiisler saatis kooskõlastusele Eesti asustusjaotust korrastava eelnõu, mis muudaks senised alevikud küladeks või aleviteks.

Eelnõu autorite sõnul tuleb Eesti haldus- ja asustusjaotuse süsteemi korrastamise vajadus viimastel kümnenditel majanduses, tööhõives ja demograafilises arengus aset leidnud muudatustest. Alates 1990. aastate algusest on elanike arv vähenenud peaaegu kõigis asulates väljaspool suuremaid linnaregioone, samas kui mitmete, peamiselt linnalähedaste asulate elanike arv on sisserände tõttu kiiresti kasvanud.

Nii on mõne küla elanike arv ületanud oluliselt alevi või isegi linna elanike arvu. Näiteks Randvere külas oli tänavu juuni seisuga 1585 ja Muraste külas 1573 elanikku, samas kui Suure-Jaani vallasiseses linnas oli elanikke 1104.

Eelnõuga soovib siseministeerium lihtsustada asustus- ja haldusüksuse liigi määramise reegleid ning sätestada, millise rahvastikuregistri järgse elanike arvu korral saab taotleda asustusüksuse liigi muutmist näiteks külast aleviks, alevist vallasiseseks linnaks ja vastupidi ning millisel juhul saab taotleda haldusüksuse liigi muutmist näiteks vallast linnaks. Linn haldusüksusena ja vallasisene linn asustusüksusena on eelnõu järgi vähemalt 5000, alev vähemalt 300 ning küla üldjuhul alla 300 elanikuga asula.

Asustusüksuste loetelust jätab eelnõu välja alevikud. Selline liigitus pärineb seletuskirja kohaselt Nõukogude Liidu perioodist, mil alevikud moodustati tööstusasulatena raudteejaamade või vabrikute ümber. «Tänasel hetkel puudub vajadus klassifitseerida asulat töölisasulaks ning teda seetõttu alevikuks nimetada,» märkisid eelnõu autorid.

Pärast uue korra jõustumist peab regionaalminister viie aasta jooksul ehk 2018. aasta alguseks otsustama seniste alevike liigi muutmise kas aleviks või külaks. Ka edaspidiseks annab eelnõu regionaalministrile õiguse algatada iga viie aasta järel haldus- või asustusüksuse liigi muudatusi, et tagada asustusjaotuse korrastatus ja ülevaatlikkus. Samuti jääb omavalitsustele võimalus algatada muudatusi omal soovil.

Alevike likvideerimisel muutuks neist 24 praeguse elanike arvu järgi külaks ning 153 alevikku võiks saada aleviks, märkisid eelnõu autorid seletuskirjas. Aleviks võib uute piirarvude kohaselt muutuda ka 139 senist küla, kus elab rohkem kui 300 inimest.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadalevikudeelnõu
Samal teemal
lugemissoovitus
Sponsoreeritud artiklid
Gallup

Kuidas suhtud suveajale üleminekusse?

Küsitluses on osalenud 5997 inimest
Eile esilinastus Eestis sir elton johni hittmuusikal «billy elliot»
kuku «keskpäevatund»
arvamusplats
reporter.ee videod
videolood teatriauhindade galalt
germanwingsi tragöödia järelkajad
nädala näod
koalitsioonikõnelused
Elu24 uudised
Päevakava
Homme00:01
28MärtsDokumentaalfilm «PMR» Postimees Kinos>
Täna09:00
29MärtsIluuisutamise MMi otsepilt: lõpugala>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Peep Peterson

40

Peep Peterson

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht

Tõnis Palts, 62

riigikogu liige

Linnar Priimägi, 61

kirjandus- ja kultuuriteoreetik

Kaja Kesler, 58

maalikunstnik

Anu Lamp, 57

näitleja

Maria Mägi, 54

vandeadvokaat

Anneli Ammas, 53

ajakirjanik

Tiina Joosu-Palu, 44

ajakirjanik

Madis Metsamart, 44

ERSO löökpillirühma kontsertmeister, NYYD ansambli asutajaliige

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja pildistaja11 galeriist