Eesti alevikest võivad saada külad ja alevid

Karin Kangro
Karin Kangro, reporter
:

Regionaalminister Siim Kiisler saatis kooskõlastusele Eesti asustusjaotust korrastava eelnõu, mis muudaks senised alevikud küladeks või aleviteks.

Eelnõu autorite sõnul tuleb Eesti haldus- ja asustusjaotuse süsteemi korrastamise vajadus viimastel kümnenditel majanduses, tööhõives ja demograafilises arengus aset leidnud muudatustest. Alates 1990. aastate algusest on elanike arv vähenenud peaaegu kõigis asulates väljaspool suuremaid linnaregioone, samas kui mitmete, peamiselt linnalähedaste asulate elanike arv on sisserände tõttu kiiresti kasvanud.

Nii on mõne küla elanike arv ületanud oluliselt alevi või isegi linna elanike arvu. Näiteks Randvere külas oli tänavu juuni seisuga 1585 ja Muraste külas 1573 elanikku, samas kui Suure-Jaani vallasiseses linnas oli elanikke 1104.

Eelnõuga soovib siseministeerium lihtsustada asustus- ja haldusüksuse liigi määramise reegleid ning sätestada, millise rahvastikuregistri järgse elanike arvu korral saab taotleda asustusüksuse liigi muutmist näiteks külast aleviks, alevist vallasiseseks linnaks ja vastupidi ning millisel juhul saab taotleda haldusüksuse liigi muutmist näiteks vallast linnaks. Linn haldusüksusena ja vallasisene linn asustusüksusena on eelnõu järgi vähemalt 5000, alev vähemalt 300 ning küla üldjuhul alla 300 elanikuga asula.

Asustusüksuste loetelust jätab eelnõu välja alevikud. Selline liigitus pärineb seletuskirja kohaselt Nõukogude Liidu perioodist, mil alevikud moodustati tööstusasulatena raudteejaamade või vabrikute ümber. «Tänasel hetkel puudub vajadus klassifitseerida asulat töölisasulaks ning teda seetõttu alevikuks nimetada,» märkisid eelnõu autorid.

Pärast uue korra jõustumist peab regionaalminister viie aasta jooksul ehk 2018. aasta alguseks otsustama seniste alevike liigi muutmise kas aleviks või külaks. Ka edaspidiseks annab eelnõu regionaalministrile õiguse algatada iga viie aasta järel haldus- või asustusüksuse liigi muudatusi, et tagada asustusjaotuse korrastatus ja ülevaatlikkus. Samuti jääb omavalitsustele võimalus algatada muudatusi omal soovil.

Alevike likvideerimisel muutuks neist 24 praeguse elanike arvu järgi külaks ning 153 alevikku võiks saada aleviks, märkisid eelnõu autorid seletuskirjas. Aleviks võib uute piirarvude kohaselt muutuda ka 139 senist küla, kus elab rohkem kui 300 inimest.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadalevikudeelnõu
Samal teemal
Sisuturundus
aasta euroopa parlamendis
elu24
Gallup

Kas oled juba seenel käinud?

Küsitluses on osalenud 1879 inimest
Päevakava
Täna14:00
29JuuliOtseülekanne Viljandi Folgilt: Dasta-e-Azada Afganistanist>
Täna18:00
29JuuliOtseülekanne Viljandi Folgilt: Lidija Dokuzoviči Trio Horvaatiast>
Täna19:00
29JuuliJalgpalli otsepilt: Floralt juba punkte röövinud Paide püüab ajalugu korrata>
Homme12:00
30JuuliPostimehe otsepilt: hoburakendite võistlus Olustveres>
Homme16:00
30JuuliOtseülekanne Viljandi Folgilt: Estonian Voices>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
Rio 2016Kõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Aare Järvan

49

Aare Järvan

ametnik

Leili Tammel, 73

laulja

Paul Laasik, 67

näitleja

Reiu Tüür, 42

kunstnik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE