Lastevanemate liit toetab lastetoetuste «lennukilt külvamist»

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enn Kirsman.
Enn Kirsman. Foto: Peeter Langovits

Lapsetoetus võiks olla riigi poolne kummardus lapsevanematele, leiab Eesti Lastevanemate Liidu esimees Enn Kirsman, pidades õigeks kõigile lastele ühesuguste, praegusest märksa suuremate toetuste maksmist.

«Riik võiks väärtustada lapsevanemaks olemist, sõltumata sellest, milline on pere majanduslik olukord. Ehk siis kasutades meie peaministri sõnu: mina toetan küll «lennukilt külvamist». Aga kuna tõesti mõned lastega pered on raskemas olukorras kui teised, siis neile tuleks maksta veel lisatoetust,» arvas Kirsman.

Ta võrdles viimase 10 aasta jooksul pensionide ja lastetoetuste tõusu ning leidis, et kui esimene neist oli tõusnud kordades, siis teine ainult mõne protsendi võrra. «Üldse mitte alavääristades meie eakaid, kes on oma tööd südamega teinud ja kahtlemata ka väärivad korralikku sissetulekut, siis lastetoetus on suunatud meie riigi tulevikule. Me peaksime samaväärselt hindama nii minevikku kui tulevikku. Keegi ei räägi ju vajaduspõhisest pensionist - tõsi, see on suuresti inimese enda poolt välja töötatud tasu, aga me oleme ju seda meelt, et kõik eakad väärivad pensioni. Samamoodi ka kõik lapsed lastetoetust.»

Kirsman rõhutas, et korralik lastetoetus ei ole niivõrd toimetulemiseks – ehkki ka seda paljud vajavad – vaid riigipoolne tunnustus sellele, et osad inimesed on otsustanud hakata lastevanemateks ning teised teinud muid otsuseid.

«Lastetoetus peab kindlasti tõusma. Kui palju, pole mina otsustaja, aga see praegune summa – 19,18 eurot – on naeruväärselt väike,» sõnas lastevanemate liidu juht.

Kui suur võiks olla lastetoetus perele? «Näiteks kolme lapse ema võiks saada lastetoetustena kätte miinimumpalga. Me ju idealiseerime kolme lapsega peret, see oleks, kuhu poole püüelda, et Eesti rahvas edasi kestaks. Ideaalis võiks ju saada keskmist palka, aga see oleks vist liiga kõrge unistus,» rääkis Kirsman.

Kuivõrd miinimumpalk on praegu 290 eurot kuus, võikski riigi toetus lapsele olla ligi 100 eurot kuus, arvestas Kirsman.

«Alates viiendast lapsest võiks pere lastetoetused hüppeliselt kasvada, et väärtustada neid peresid, kes on otsustanud Eesti rahva kestmisesse panustada rohkem kui teised. Need on küll kokkuleppeküsimused, kuid see viielapseline tundub ühele keskmisele inimesele aukartustäratav pere. Selle ema võiks juba teenida lastetoetustega keskmist palka või isegi enam. See on tõsine töö ja riik võiks seda väärtustada,» arutles ta.

Lisaks võiks tema hinnangul riik üle vaadata toimetulekutoetuste süsteemi ja aidata lisaks rohkem neid peresid, kel raskused. «Aga lastetoetused võiksid olla kõigile põhimõttel, et kõik lapsed on ühtmoodi väärtuslikud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles