Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Tudengiliit tahab astmelist õppetoetust

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) soovib suurendada tudengite 135 euro suurust vajaduspõhist toetust 290 euroni ja muuta see astmeliseks. Vastasel korral ülikoolist rahanappusel välja kukkuvate noorte hulk nende hinnangul ei vähene.


Liidu juhi Eimar Veldre sõnul on praegu arutlusel oleva vajaduspõhise õppetoetuse pakutavad garantiid liiga väikesed, et kompenseerida kevadise kõrgharidusereformi seadusega sisuliselt ära võetud võimalust töötada õppimise kõrvalt.

Nimelt sätestas riigikogu toona, et tasuta õppekoha säilitamiseks peab tudeng täitma õppekava täies mahus ehk tulema toime 40-tunnisele töönädalale vastava õppekoormusega.

Kuna selle kõrvalt raha teenida on keeruline, peavad üliõpilased oma elamiskulud katma õppelaenuga ja lootma lisaraha vanematelt, kellega ühte perekonda loetakse nad kuni 26. eluaastani. 135-eurost vajaduspõhist toetust hakkaksid riigilt saama vaid need hinnanguliselt 6000 tudengit, kelle sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla 280 euro.

Veldre ei salanud, et lõhe ministeeriumi ja EÜLi vahel seisneb selles, millisena tudengite olusid nähakse. Liidu andmetel vajab üliõpilane toimetulekuks minimaalselt 330 eurot kuus.

Samas on suur hulk selliseid tudengeid, kel pole perekonna toetust loota või kes valemi omapära tõttu ei kvalifitseeru vajaduspõhisele õppetoetusele. Näiteks võib see juhtuda üksikvanemaga perekondade puhul või kui tudengi hoopis teises leibkonnas elav täiskasvanud poolõde teenib kõrget palka.

EÜLi meelest oleks lahendus sätestada õppetoetusele viis-kuus astet ja tõsta toetuse maksimum miinimumpalga ehk 290 euroni. Viimase saaks kätte tudeng, kel pole perekonnalt mingit toetust oodata, astmed jaotuksid aga vastavalt eri muutujatele, nagu vanemate toetuse suurus, õppekoha kaugus elukohast jms. Kui sellega ei arvestata, jätkub Veldre sõnul trend, et 10 000 üliõpilast aastas katkestab õpingud rahanappuse tõttu.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ütles, et toetusi kindlasti ei suurendata, kuna praeguse eelnõuga kaasnev toetuste mahu kasv 8,8 miljonilt peaaegu 17 miljonile eurole on maksumaksjale niigi koormav.

Liiatigi ei usu ministeerium, et tudengid rahahätta jäävad. «Tegemist ei ole arvamustega, tegu on arvutustega, mida ministeerium on selles küsimuses teinud,» ütles Aaviksoo. Samas oli minister valmis arutlema astmelise toetuse sisseviimise üle.

Vaidlused õppetoetuste eelnõu üle algavad septembri teisel nädalal riigikogu kultuurikomisjonis. Aaviksoo loodab seaduse vastuvõtmist veel sel aastal.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Tarmo Leinatamm

57

Tarmo Leinatamm

muusika- ja meediategelane, riigikogu liige

Leo Võhandu, 85

matemaatik

Margus Mets, 53

ajakirjanik

Grigore-Kalev Stoicescu, 49

diplomaat

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,761 EUR
GBP
1,265 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 01.09.2014