Vangidele seatakse uusi piiranguid

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru Vangla.
Viru Vangla. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks justiitsministeeriumi esitatud eelnõu, millega täiendatakse ja täpsustatakse vangidele seatavaid piiranguid, tugevdatakse kriminaalhoolduse järelevalve rolli ning laiendatakse vanglaametnike õigusi.

Eelnõu kohaselt täiendatakse vangidele keelatud esemete nimekirja asjade osas, mis takistavad vangistuse täideviimist ja inimese taasühiskonnastamist või nõrgendavad vanglahügieeni järgimist.

Näiteks puudutab keeld kõrvaklappe, kuna kinnipeetav ei kuule nende kasutamise ajal vanglaametniku antud korraldusi ning hügieeni tagamiseks on keelatud kiiresti riknevad toiduained.

Eelnõuga täiendatakse ka kinnipeetavate distsiplinaarkaristuste loetelu, kuhu lisatakse näiteks sellised olmemugavust lisavate asjade nagu isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine.

Selliseid seadmeid saab edaspidi rikkumise toime pannud vangilt ära võtta kuni 45 päevaks.

Olulise täiendusena tuuakse eelnõuga vangistusseadusesse õigus piirata vanglavälist suhtlemist kinnipeetaval, kes on süüdi mõistetud riigivastase süüteo eest ehk näiteks riigireetmise, salakuulamise, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamise või teiste sarnaste kuritegude eest.

 Täienduse kohaselt on õigus piirata sellise kinnipeetava vanglavälist suhtlemist lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste näol, aga ka vanglasisest suhtlemist liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramise näol.

Piiranguks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud kohtunik, kui seda on taotlenud julgeolekuasutuse juht.

Piirangute seadmise eelduseks on põhjendatud kahtlus, et vanglavälisest suhtlemisest või vanglasisesest kokkupuutumisest teiste kinnipeetavatega võib tuleneda oht riigi julgeolekule või see võib soodustada uue kuriteo toimepanemist.

 Lisaks tugevdatakse eelnõuga kriminaalhooldusametniku järelevalverolli selle üle, kuidas kriminaalhooldusalused täidavad neile kohtu poolt pandud kohustusi.

Kui inimene vabastatakse tingimisi karistusest või vabastatakse ennetähtaegselt vanglast, võib kohus sõltuvalt kuriteo asjaoludest või süüdimõistetu isikust määrata käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu.

«Kehtiv õigus on aga selles osas, kuidas sellise kohustuse täitmist täpselt kontrollida, üsna üldsõnaline ning nüüd muudetaksegi eelnõuga kontroll keelu järgimise üle tõhusamaks,» selgitas justiitsminister Kristen Michal.

 Lisaks antakse vanglaametnikele õigus reageerida vangla vastu suunatud õigusrikkumisele, mis on toime pandud väljaspool vanglat. Sellisteks rikkumisteks on näiteks katsed ülevisete abil vanglasse keelatud esemeid toimetada, mille korral saab vanglaametnik edaspidi üleviske teinud inimese politseile üleandmiseks jõuga kinni pidada

 Täiendatud on ka politseile ametiabi andmise võimalusi. Kui praegu saab vanglateenistusest kasutada ametiabi korras vaid vanglate relvastatud üksust, siis tulevikus laieneb see võimalus ka teistele vanglaametnikele ning justiitsministeeriumi vanglate osakonna teenistujatele. Sellise täiendusega muutub tõhusamaks halduskoostöö ja laienevad eri riigiasutuste koostöövõimalused.

 Eelnõuga on täiendatud ka kannatanute õigusi. Neile antakse õigus saada informatsiooni süüdimõistetu poolt karistuse kandmise kohta. Olgu selleks infoks siis karistuse kandmisele asumine, karistuse täideviimine või kriminaalhoolduse käik.

 Lisaks eelnevale muudab eelnõu kriminaalhooldusaluse elukohast lahkumise tingimusi. Edaspidi peab välismaale sõita sooviv kriminaalhooldusalune, sõltumata seal viibitava aja lühidusest, igal juhul kriminaalhooldajalt elukohast lahkumiseks luba taotlema. Kehtivas õiguses ei pea isik luba küsima juhul, kui ta soovib minna välismaale vähemaks kui 15 päevaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles