Omavalitsused teevad lisatasuga rehepappi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnapea Mart Viisitamm võttis kriisiajal süümepiinadeta välja 46 000 krooni puhkusetasu.
Pärnu linnapea Mart Viisitamm võttis kriisiajal süümepiinadeta välja 46 000 krooni puhkusetasu. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Omavalitsusjuhtidest väljendasid oma suhtumist kokkuhoidu kõige otsesemalt ränga võlakoorma all ägava Pärnu juhid, kui linnapea Mart Viisitamm ja abilinnapea Simmo Saar võtsid mõnepäevase puhkuse eest välja kokku 85 000 krooni.


Puhkusetoetus ehk nn 13. palk on üks hüvesid, millega paljud riigiasutused on üritanud töö tasustamisel võistelda eraettevõtlusega. Üldise kokkuhoiu taustal on 13. palka aga nimetatud priiskamiseks ja mitmed asutused on sellest loobunud.



Pärnu linnapea Viisitamm selgitas neljapäevase puhkuse eest 46 000-kroonise puhkusetasu väljavõtmist kehtiva palgajuhendiga. «Palga põhimõtted ja palganumbrid on kinnitanud volikogu,» sõnas Viisitamm, kelle sõnul võib näpuga näitamist pidada põhjendamatuks klassivihaks. «Riigisüsteemis on 13. palk olnud üks argumente töötajate kauplemisel,» lisas ta.



Riigi röövimine

Küsimusele, kuidas linnapea oma enam kui 60 000-kroonise palgaga igapäevaselt toime tuleb, jättis Viisitamm vastamata. «Mina ei hakka seda kommenteerima, paluks asjalikumaid küsimusi,» torises Viisitamm.



Avaliku sektori palgauuring näitab, et 2007. aastal maksis puhkusetoetust 62 protsenti valitsusasutustest, mulluse aasta kohta andmeid veel pole.



Ministeeriumide seas ühe madalama palgatasemega põllumajandusministeeriumi esindaja kinnitas, et puhkusetoetus oli varasematel aastatel hea vahend inimeste motiveerimiseks.


«Tänavu põllumajandusministeerium puhkusetoetust ja muid lisatasusid ei maksa ning märtsist on kärbitud ka palgad,» lisas ministeerium.



Ettevõtja Märt Vooglaid ütles, et puhkusetoetuseks lisapalga maksmist ei saa käsitleda teisiti kui maksumaksja tagant varastamisena ja riigi röövimisena. «Sellises räiges varguses ei saa erafirmad kuidagi riigisektoriga solidaarselt osaleda,» lausus Vooglaid. «See tähendab ju, et riigitööl olijad saavad raske aja meie kõigi arvel üle elada.»



Tallinn maksab kõigile


Endisest majandusministrist ettevõtja Meelis Atonen võrdles 13. palga maksmist lausa rehepaplusega. Tema sõnul on töötajat lisapalka vastu võttes raske süüdistada, aga riigi palgal olevad tööandjad peaksid olukorda adekvaatselt hindama ja ütlema: meie nii ei tee või lõpetame selle nüüd ära.



«See on ju meie kõigi riik. Kui kõik ümberringi kärbivad ja meil on kümneid tuhandeid töötuid, siis lihtsalt nii ei tehta,» lausus Atonen.



Rakvere linnapea Andres Jaadla nimetas aga Atoneni võrdlust poliitiliseks loosungiks. «Saatsime just linnavolikogule eelnõu 33 miljoni krooni kärpimiseks,» nentis Jaadla. «Tulumaksulaekumise vähenemisega oleksime suutnud ise toime tulla, aga kuna riik kärpis jõhkralt omavalitsuste tulubaasi, pidime veel 15 miljonit maha võtma.»



«Me vähendasime kõigi asutuste palgafondi ja muidki kulusid,» jätkas Jaadla. «Võimaluste piires oleme puhkusetoetusi maksnud, aga kas saame seda vähendatud palgafondiga jätkata, näitab aeg.»



Jaadla sõnul ei saa riik panna omavalitsusele kohustust palkasid vähendada, sest palk on kahepoolne kokkulepe. «Me oleme ametnikele öelnud, et üritame säilitada 2008. aasta palgataseme, ja kui õnnestub, siis puhkusetasu maksta,» märkis ta. «Ka palga säilitamine peaks praegu olema motivatsioon.»



Kui Rakvere maksab toetused välja vähemalt 14-päevase põhipuhkuse ajaks, siis Tallinn maksab sarnaselt Pärnuga välja kogu puhkusetasu.



Tallinn põhjendab otsust sellega, et osa töötajaid on juba puhkuse välja võtnud ja tasu saanud. Nüüd seaks 13. palga kaotamine ülejäänud töötajad ebavõrdsesse olukorda.



Majandusteadlane Urmas Varblane tõdes, et palgataseme osas on eraettevõtlus kohandumas kiiremini kui avalik sektor. «Riigi leib ongi peenike, kuid pikk ning praegu on see staadium, kus erasektor kohandab oma palku kiiremini,» sõnas Varblane. «Riigisektor kohandub teistmoodi, näiteks algul kaotatakse ehk hulk vabu ametikohti.»



Samas rõhutas ta, et buumi ajal ajas just erasektor palgataset üles. «Riigisektor pidi hädaga sammu hoidma, ehkki seda ei taheta väga tunnistada. Muidu ei oleks lihtsalt kedagi tööle jäänud,» tõdes Varblane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles