Ministrid taotlevad tuleva aasta riigieelarve koostamisel viimastest aastatest rohkem raha avaliku sektori töötajate palgatõusuks.
Ministrid taotlevad avaliku sektori palgatõusuks varasemast rohkem raha
16. august 2012, 22:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei maksa 20-protsendilisest palgatõusust kellelgi unistada, ehkki pisut manööverdamisruumi on ministeeriumide haldusalades palkade tõstmiseks tekkinud. Tema sõnul on selleks aluse andnud kriisi tagasilöökidest ülesaamiseks tehtud pingutused, mille käigus on vähendatud riigitöötajate arvu ja korrastatud tugiteenuseid.
Tema kinnitusel oleneb läbirääkimistest ja eelarvevalikutest, kellel ja kui palju on võimalik palka tõsta. «Ühiskond ei ole rikkaks saanud, me oleme pikalt ravinud haavu ja teatud manööverdamisruumi on hakanud haldusalades tekkima, aga see ei ole mingi massiivne number, mida välja hõigata,» lausus Ligi ja lisas, et üldise taseme poolest ei ole avaliku sektori palgad ka nii madalad, et oleks vaja viriseda.
Haridusminister Jaak Aaviksoo kinnitas samas, et inflatsiooni ja majanduse edenemisega seoses on avaliku sektori töötajatel tekkinud palgatõusuks õigustatud ootused, mida valitsus peab nii tuleva kui järgnevate aastate eelarvete koostamisel arvestama.
«Loomulikult kuuluvad haridustöötajad, aga mitte ainult, nende hulka, kel on õigustatud ootused suuremale palgale,» lausus ta. Samuti tuleb tema sõnul kaaluda kultuuritöötajate, sisejulgeoleku töötajate ja kaitseväelaste palga tõstmist.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ongi juba nimetanud tuleva aasta eelarve prioriteediks kaitseväelaste ning siseminister Ken-Marti Vaher sisejulgeoleku valdkonna töötajate palgakasvu. Samuti on näiteks sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkinud tervishoiutöötajate palga võimalikust tõusust.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul mõistavad ilmselt kõik ministrid, et palgatõusuootus on olemas kogu avalikus sektoris. Justiitsministeeriumis on tema sõnul esikohale seatud kohtuametnike palga tõus. «Lisataotluste rahuldamine on aga selgelt kinni selles, millised on riigi rahalised võimalused,» lausus ta.
Konkreetsemalt lubavad ministrid võimalikest palgatõusudest rääkida pärast seda, kui valitsuskabinet on saanud uue majandusprognoosi põhjal arutada lisaraha leidmise võimalusi. Ainsa ministeeriumina pole lisataotlust esitanud kaitseministeerium, kelle eelarve sõltub kaitsekulude tasemest. Praeguste plaanide kohaselt peaksid eelarvearutelud kabinetis algama 6. septembril.