Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud, teatas Statistikaamet.
Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas on suurenenud
17. august 2012, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80-lt protsendilt 85-le protsendile.
Rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel (1 095 743). Neist 597 652 olid naised ja 504 109 mehed.
Eesti kodanikuna määratles end 85,1 protsenti, välisriigi kodanikuna 8,1 protsenti, määratlemata kodakondsusega oli 6,5 protsenti loendatud püsielanikest.
Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut.
Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus (12,4 protsendilt 6,5 protsendini) ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus (6,9 protsendilt 8,1 protsendile).
Teiste riikide kodanikest elab püsivalt Eestis kõige enam Vene Föderatsiooni (89 913), Ukraina (4707) ja Läti (1739) kodanikke.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini.