Noored Kooli programmi raames Kehra Gümnaasiumis 5. - 11. klassini ajalugu õpetava Liisa Mäemetsa sõnul ei ole Eesti taasiseseisvumise temaatika tänastele koolinoortele enam kuigi tähenduslik.
Õpetaja: vabas Eestis sündinud laste jaoks on taasiseseisvumise aeg kauge ja võõras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu põhi- ja keskkoolis käivad õpilased ei olnud taasiseseisvumise ajal veel sündinudki. Nende jaoks pole tegemist lähiajalooga, mida nad oleks vahetult kogenud,» rääkis Mäemets.
Noore õpetaja sõnul erineb tänase ajalootunni õhkkond ajast, mil klassiruumis olid õpilased, kes mäletasid, et nad saadeti maale vanaema juurde, samal ajal kui vanemad pealinnas sündmuste keskel olid.
Mäemetsale on mulje jäänud, et toonastest sündmustest kodus palju ei räägita. «Siinkohal saab õpetaja suunata õpilasi vestlema mõne perekonnaliikme või sugulasega nimetatud perioodist ning seejärel klassis arutleda ja muljeid analüüsida.»
Läbiräägitud sündmused lisavad Mäemetsa sõnul personaalsust ja usutavust – minu vanemad olid lauluväljakul, minu vanavanemad seisid Balti ketis, minu onu kaitses Toompead! «Isiklikud lood annavad sündmustele tonaalsuse, mida õpikutekstist välja ei loe.»
Lisaks tavaklassidele õpetab Mäemets ka keelekümblusklassides, kus õpivad noored, kellele eesti keel pole emakeel. Taasiseseisvumise perioodi käsitlemisel võib Mäemetsa sõnul keelekümblusklassides ette tulla tollaste sündmuste tõlgendamisest tulenevaid arusaamatusi.
«Mõnel õpilasel võib tekkida tõsine sisemine väärtuskonflikt, sest koolitunnis räägitu ei pruugi minna kokku koduste ja lähedaste tõlgendustega ajaloosündmustest,» ütles Mäemets. Tema sõnul on sellises olukorras kõige olulisem luua klassis turvaline keskkond, kus õpilane saab oma kõhklusi väljendada ja teemade üle arutleda.
«Tundlike ajalooteemade puhul näen võimalust korraldada lahtisi tunde, kuhu oleks oodatud ka õpilase pereliikmed,» pakkus Mäemets ühe lahenduse.
Tulenevalt suvisest ajast, jääb taasiseseisvumispäeva tähistamine koolis paratamatult varju. «Päeva olulisuse ja mõju tunnetamisel noore inimese jaoks mängib seetõttu olulist rolli see, kuidas sündmust tähistatakse pereringis, kohalikus kogukonnas ja ka laiemalt ühiskonnas,» ütles Mäemets.