Salasuitsuvedajad pääsevad kohtus tihti ehmatuse ja trahviga

Berit-Helena Lamp
Berit-Helena Lamp
:

Teist korda ametivõimude poolt kinni nabitud salasuitsumuulad läbivad küll kriminaaluurimise, ent enamasti taotleb prokurör kohtus lõpuks, et kriminaalasi lõpetataks.

Möödunud reedel tegi kohtunik Galina Jasnjuk kaks peaaegu sarnast otsust. Kohtu all olid kodakondsuseta Aleksandr (25) ja Vene kodanik Viktor (59). Neid mehi ühendab see, et mullu said nad trahvi Venemaalt ebaseadusliku sigarettide salaveo eest ja tänavu juunis jäid taas vahele. Ühel oli riiete all peidus 195, teisel 1340 Vene aktsiisimärkidega sigaretti, kirjutas Põhjarannik.

Kui prokurör asja kohtusse viis, taotles ta, et kriminaalmenetlus mõlema suhtes lõpetataks, põhjendusega, et nende süü pole suur. Kohus nõustuski sellega. Vanemale salakaubavedajale määrati 120 tundi üldkasulikku tööd, teine peab maksma 300 eurot riigi tuludesse. Niimoodi lõpeb kohtusaalides enamik salasuitsuvedajate kriminaalmenetlusi.

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt ei nõustunud sellega, et viia asi kohtusse ja seal kriminaalmeneltuse lõppu taotleda on mõttetu ajaraiskamine. «Kuriteo asjaolude ilmnedes on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust. Seega tuleb salasigarette leides igal juhul alustada kriminaalmenetlust. Me ei saa silma kinni pigistada ja peame uurimise alati läbi viima,» sõnas ta.

Ülaltoodud kohtulugude lõppu nimetavad juristid oportuniteediks, mis tähendab kriminaalmenetluse lõppu, kui avalik menetlushuvi puudub ja süü ei ole suur. Seda kohaldada on võimalik juba prokuratuuris, kuid prokurör võib taotleda oportuniteeti ka kohtus.

«Avalik menetlushuvi on olemas, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on vaja menetlust jätkata. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tagamaks tema edaspidine õiguskuulekus on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi, mida oportuniteeti rakendades ei ole võimalik kohaldada,» sõnas vanemprokurör.

Oportuniteedi puhul määratakse Pärdi sõnul isikule kindel sundraha, mille ta peab tasuma riigituludesse, samuti peab hüvitama menetluskulud ja kaitsjale tehtud kulutused. Kui isik ei täida määratud kohustusi, siis kriminaalmenetlus uuendatakse. Samuti, kui ta sooritab kahe aasta jooksul uue kuriteo peale oportuniteedi kohaldamist, siis enam teist korda ei saa menetlust lõpetada. «Siis ei tule oportuniteedi võimalus enam kõne alla, vaid järgneb kriminaalkaristus.»

Oportuniteeti rakendatakse Pärdi kinnitusel vaid nende suhtes, kellel on kriminaalasjas ainult üks kuritegu. Ta lisas et selline kriminaalmenetluse lõpp on kriminaalkaristusest leebem võimalus inimest ja ka ühiskonda laiemalt mõjutada õiguskuulekalt käituma. «Eesmärk on ju see, et inimesed käituksid õiguskuulekalt, mitte, et meil oleks iga teine inimene kriminaalkurjategija,» lisas ta.

Pärt ütles, et kui sellised juhtumid üldse menetlemata jätta, mis on seadusega välistatud võimalus, siis tähendaks see, et kuriteo toime pannud inimene ei saa oma teo eest karistada. «Ehk leviks arusaam, et kuigi meil on kurjategija teada, siis me ei võta teda vastutusele, mis omakorda tekitaks üldmulje, et salakaupa vedada ongi aktsepteeritav. Oportuniteet tähendab seda, et isik tunnistab, et pani teo toime, kuid riik annab talle n-ö teise võimaluse käituda seaduskuulekalt,» rääkis vanemprokurör.

Seda, miks aga sellised asjad ikkagi kohtusse viiakse ja ressurssi kulutatakse, kui prokuratuuri pädevuses on sellised kriminaalasjad lõpetada, selgitas Pärt vajadusega salakaup hävitada. «Salasuitsud, nagu ka muud salakaubaveo objektid, peavad olema konfiskeeritud, kuid konfiskeerida saab ainult kohus. Seega mõttetu on lõpetada menetlus prokuratuuris oportuniteediga ja siis eraldi taotleda konfiskeerimist, otstarbekam on teha üks dokument – taotlus menetlus lõpetada ja süüteo vahetu objekt konfiskeerida,» selgitas ta.

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadsalasigaretid
Samal teemal
Sekeldused riigiametis
Sisuturundus
Elu24
reporter.ee videod
neljapäev, 11. veebruar
Päevakava
Just nüüd00:01
12VeebrEesti balleti grand old lady Mai Murdmaa dokumentaalfilmis «Ballettmeister»>
Täna09:40
12VeebrOtse: konverents «Reducing Corruption: Focusing on private sector»>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
TehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Eesti laulKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Marju Marynel Kuut

70

Marju Marynel Kuut

laulja

Jüri Marran, 79

maalikunstnik

Madis Üürike, 73

äri- ja riigitegelane, endine rahandusminister (1992-1994)

Viive Rosenberg, 73

põllumajandusteadlane ja poliitik, IX riigikogu liige

Aare Kööp, 62

ettevõtja, endine purjetaja

Ülar Mark, 48

arhitekt

Silver Meikar, 38

poliitik

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja elve galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisemate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE