Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Minister eeldab kaitseväe uuelt arengukavalt täpset planeerimist

Kaitseminister Urmas Reinsalu eeldab kaitseväe uuelt arengukavalt võimalikult täpset planeerimist, et teha kümne aasta jooksul kaitsevaldkonda investeerimisel reaalseid ja õigeid otsuseid.

«Minu suunis kaitseväe uue kümne-aastase arengukava koostmiseks on võimalikult täpne audit. Me peame teadma, milline on meie tänane realistlik võimekus, et selle põhjal teha valikuid, võttes aluseks SKP konservatiivse kasvu,» ütles Isamaa ja Res Publica esimees Reinsalu BNSile antud intervjuus. Tema sõnul on arengukava peamiseks eesmärgiks hankida laskemoona, varustust ja tagada suutlikkus komplekteerida reservüksusi.

Kaitseminister ütles, et töö arengukava esimeses faasis on lõppenud ja paika on pandud võimalikud ohustsenaariumid Eesti sõjalisele julgeolekule, põhiseaduslikule korrale ja territoriaalsele terviklikkusele. «Rahuaja planeerimisotsused võivad olla teoreetilise sõjalise kriisi tekkimisel väga fataalse tähendusega. Me peame riigikaitses lähtuma plaanist ja eesmärgist kümne või kahekümne aastaga kuhugi jõuda. Hüpoteetiliselt tähendab see, et me oleksime olnud 1940. aastaks valmis,» rääkis Reinsalu. «Olgugi, et meil on reaalse sõjalise ohu tõenäosus madal, ei tähenda see siiski, et meil ei pruugi tekkida olukordi, mil ei tuleks kaitsejõudusid kasutada Eesti riigi ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Me peame olema piltlikult öeldes valmis oma tegelikku võimekust kasutama homsel päeval.»

Kaitseministri sõnul ei vasta 2009. aasta jaanuaris kinnitatud senine kaitseväe arengukava enam tegelikele võimalustele. «Kui me vaatame seda arengukava ja tänast realistlikku prognoosi aastani 2018, siis on rahaline puudujääk võrreldes tollaste prognoosidega ligikaudu 30 protsenti. Meie eeldus oli ka tookord kaitsekulutuste kasv kahe protsendini SKP-st, aga vahepeal kukkus SKP kiiresti ja kuni 15,4 protsenti aastas, mis tõi kaasa senise arengukava ja tegelikkuse käärid,» sõnas Reinsalu.

Ta lisas, et praegune kahe-protsendiline eraldus SKPst kaitsekulutustele on maksimum, mida Eesti saab riigikaitsesse suunata «Sellest rohkem ei ole ühiskonna majanduslikku tasakaalu vaadates realistlik ja ka see kaks protsenti on väga kõrge ühiskonna panus, eriti kui me võrdleme ennast teiste Euroopa riikidega, kus see trend on enamuses kahetsusväärselt tagurpidine,» märkis Reinsalu.

Järgmise aasta kaitsevaldkonna eelarve olulisemate prioriteetidena nimetas kaitseminister varustuse ja laskemoona hankimist ja õhuseire võimekuse ning reservarmee väljaarendamist. «Tähtis on, et me omaksime ülevaadet oma õhuruumist ja suudaksime seda analüüsida, samuti saame me rääkida laiemast ruumist kui üksnes Eesti õhuruum. Teine märksõna on seotud sellise iseseisva kaitsevõime olulise küljega nagu reservarmee ja selle tegelik võimekus,» sõnas Reinsalu.

Ta lisas, et reserväe arendamise eesmärgiks on korraldada 2015. aastal brigaadi tasemel reservväelaste õppus. «See saab olema tänase Eesti kaitseväe tõsiseks testiks selgitamaks, milline tase on välja arendatud. Aga sellise taseme õppus tähendab ka varustuse ja moona tagamist,» rääkis Reinsalu.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Katrin Karisma

67

Katrin Karisma

näitleja ja laulja

Heino Arumäe, 86

ajaloolane

Evi Viires, 82

graafik

Tiina Kruus, 51

ajakirjanik

Karol Kuntsel, 35

näitleja

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja raul1972 galeriist
Valuutakursid
USD
0,753 EUR
GBP
1,253 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 20.08.2014