CSI efekt ehk kuidas meedia mõjutab toimuvat

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Telesarja «CSI» kodulehekülg.
Telesarja «CSI» kodulehekülg. Foto: www.cbs.com

Pärast populaarse telesarja «CSI» linastumist on täheldatud, et telesarjas toimuv võib mõjutada reaalset õigusmõistmist. See on üks efektidest, mis on alguse saanud just meediast.

CSI efekt tähendab, et mõnel kohtukaasistujal on ebareaalselt kõrged lootused süüdistuse suhtes, mis osaliselt on põhjustatud «CSI» ja teiste krimisarjade vaatamisest, kirjutab ajakiri IEEE Spectrum. Eriti puudutab see DNA-analüüsi ja kuriteopaiga uurimist.

CNNi efekti puhul hoiavad ööpäevaringselt pakutavad põnevad ja erutavad sündmused, nagu sõda, orkaanid, nälg, inimesi teleri ees. Maailmas toimuvat näidatakse nii dramaatiliselt, et see mõjutab ka tegelikku poliitikat.

2003. aastast alates on käibele tulnud ka väljend Streisandi efekt, mis tähendab info laialdast levikut, kuigi seda tegelikult püüti maha vaikida. Kuus aastat tagasi kaebas tuntud laulja ja näitleja Barbra Streisand kohtusse fotograafi, kes pildistas tema maavaldustes olnud ranniku erosiooni, nõudes fotode kõrvaldamist veebist. Asi lõppes sellega, et kogu veeb oli neid pilte täis.

NASCARi (USA üks tähtsamaid autospordi sarju) efektiga on tegu, kui veebileht, T-särk või mõni muu objekt on täis suuri reklaame või logosid, nii nagu sarjas osalevad võidusõiduautod on ülekülvatud sponsorreklaamidest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles