«Ütleme niimoodi, et Hiina on 10–20 aasta pärast maailmas riik number üks. Eesti kohalolek Hiinas on äärmiselt vajalik,» sõnab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nn saadik Hiinas Shanghais Valle Feldmann.
Eesti ärimehed tahavad Hiina võimsast tõusust osa saada
16. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mehel on kiired ajad: Eestist tuleb taustapäringuid mitmesuguste Hiina firmade kohta, peab organiseerima eestlaste vastuvõtu, korraldama neile tuure ning leidma Hiinas võimalikke partnereid, kes eestlaste vastu huvi tunnevad.
«Praegu on siin Tallinna Sadama delegatsioon, järgmisel nädalal tulevad IT-inimesed, septembris üheksaliikmeline delegatsioon Tartu Teaduspargist, aprillis delegatsioon Eesti ehitussektorist,» loetleb Feldmann huvitatute nimekirja.
Küsitlus näitas huvi
Kommunistliku valitsuse juhitavat 1,3 miljardi elanikuga Hiinat peetakse esimeseks majanduskriisist väljujaks. Kui uskuda Danske Marketsi analüütikut Bo Christenseni, pole riik tegelikult päris sügavale kriisi kukkunudki.
Tugev valitsus, mis kontrollib Hiina nelja suuremat panka, pole erinevalt läänemaailmast lasknud laenukraane lahti keerata ja seetõttu pole tarbijad ega ettevõtted end lõhki laenata saanud. Nüüd aga avatakse tasapisi pankade uksed ning raha pääseb valla.
«Kasv on suur, mahud tohutud ja seda ignoreerida poleks kindlasti tark,» märgib Cliftoni juht Jaak Anton. Nende firma valmistab kõrgsageduslikke kõrge temperatuuritaluvusega odavaid pooljuhtlüliteid ja kuna toodang läheb täielikult ekspordiks, oleks selle jõudmine tohutu tarbijaskonnaga Hiinasse tõeline töövõit.
«Seni ei ole sinna müünud, kuid oleme selle teema tõsiselt käsile võtnud,» kinnitab Anton. Ning lisab, et tegelikult vaadatakse ka USA ja Suurbritannia poole.
Samamoodi otsib oma uue vähiravimi turustamiseks partnereid AS Celecure. «Üritame Hiina turule pääseda. Eesmärk on lähiaastatel litsentseerida toode mõnele suurele ravifirmale, kes selle Hiinas müüki paneks,» ütleb ettevõtte juht Tarmo Kivi.
Veelgi kaugemale on aga arenenud Mobi Solutioni tütarfirma Fortumo, mis pakub juba eelmisest aastast hiinlastele võimalust lükata käima oma SMS-teenus ja teenida sellega raha.
Tartu Teaduspargi arendusjuht Sven Illing räägib, et mõni aeg tagasi sai laiali saadetud päringud, kus uuriti, kui paljud Tartu kandi ettevõtjad Hiinast huvitatud on.
«Vastuseid tuli üsna palju, kahjuks pidime enamiku tagasi lükkama, kuna tegemist polnud tehnoloogiafirmadega,» märgib ta. Ning lisab, et küsitlus andis märku: ainuüksi Tartumaal on suurriigist huvitatud ettevõtjaid küllaga.
Võimalikud tagasilöögid
Samas leidub ka neid, kelle meelest pole Eesti ettevõtjatel otstarbekas Hiina turule kippuda. Üks selline on Targa Investori omanik Kristjan Lepik.
«Ma arvan, et järgmiste aastate globaalsed majandustrendid on Hiina jaoks ebasoodsad,» tõdeb ta. «Esiteks – Hiina on siiski suuresti globaalne allhankija, see tähendab suurt sõltuvust lääneriikide tellimustest. Protektsionism ja üleilmastumise pidurdumine on mu meelest vältimatud ning see oleks Hiinale tõsine löök.»
Lepik lisab, et Eesti ettevõtjad võiksid sellisest trendist isegi võita. «Ma arvan, et ka Lääne-Euroopa hakkab rohkem allhanget kodule lähemale tooma,» pakub Lepik. «Seega tasuks Hiina vallutamise asemel vaadata pigem Lääne-Euroopa allhanke suunas.»
Siiski tunnistab Lepik, et kuigi Hiina majandus ning aktsiaturg on viimase aastaga selgelt allapoole pööranud, on üldine meelsus Hiina suhtes pigem positiivne. «Arvatakse, et pärast mõningast puhkust jätkab Hiina võidukäiku,» nendib Lepik.