Täna osales välisminister Urmas Paet Brüsselis toimunud Euroopa Liidu välisministrite nõukogul, kus oli kõne all Euroopa majandus- ja rahandusolukord, mis on sel nädalal toimuva Euroopa ülemkogu üks kesksemaid teemasid.
Paet: Euroopa majanduse elavdamise kava on lisapanus energiajulgeolekusse
16. märts 2009, 16:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samuti arutasid välisministrid Euroopa naabruspoliitika Idapartnerluse algatust. Välisasjade istungil arutati olukorda Lääne-Balkanil ning transatlantilisi suhteid.
Üldasjade istungil arutasid välisministrid Euroopa majanduse elavdamise kava juurutamist, analüüsides 5 miljardi euro ulatuses esitatud energiaprojekte ning nende finantseerimisvõimalusi.
«Viie miljardi plaani osas, mis tugevdab ka üldist energiajulgeolekut, on vaja jõuda aega kaotamata kokkuleppeni ning see ülemkogul heaks kiita, et näidata Euroopa Liidu tahet ja valmisolekut astuda kriisiolukorra leevendamiseks tarvilikke konkreetseid samme,» ütles välisminister Paet.
Euroopa Liidu välispoliitikajuhtidel oli kõne all naabruspoliitika Idapartnerluse algatus, mille kevadine ülemkogu plaanib heaks kiita ning mille eesmärk on toetada Ukraina, Moldova, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja ka Valgevene reforme ja lähenemist Euroopa Liidule.
«Euroopa Liidu nii poliitiline kui ka rahaline toetus; assotsiatsioonilepingute sõlmimise perspektiiv; vabakaubanduslepingute sõlmimine Euroopa Liiduga; inimestevahelise suhtlemise ja liikumise lihtsustamine, pikemaajalise eesmärgina jõuda viisavabaduseni ning edasiminek viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute läbirääkimistega – see kõik peab kajastuma koostöö põhimõtetes, mida oma idapartneritele pakume,» märkis Paet.
Rääkides Lääne-Balkanist, keskendusid välisministrid olukorrale Bosnias ja Hertsegoviinas ning Euroopa Liidu sealsele edasisele suuremale rollile pärast rahvusvahelise üldsuse kõrge esindaja mandaadi lõppemist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti sellisel juhul Euroopa Liidu eriesindaja mandaadi tugevdamist ning ELi eriesindaja ja Euroopa Komisjoni delegatsiooni juhi ülesannete ühendamist.
Euroopa Liidu välisministrid analüüsivad 5. aprillil Prahas toimuva mitteametliku Euroopa Liidu ja USA tippkohtumisega üleatlandiliste suhete hetkeseisu ja arenguvõimalusi. Eesti välisministri hinnangul on Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vaheline partnerlus globaalse stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel olulise tähtsusega, mida võiks veelgi tõhustada nii majanduse kui ka energiajulgeoleku vallas.