Riigikogus esindamata Kristlikud Demokraadid (EKD) tegid põhiseaduskomisjonile ettepaneku muuta parteide eelarvelist rahastamist, lubada ettevõtetel taas annetada ning kaotada nii viieprotsendiline valimiskünnis kui ka riigikogu valimistel osalejate kohustus tasuda kautsonit.
Kristlike Demokraatide esimees Peeter Võsu märkis komisjonile saadetud kirjas, et erakonna hinnangul tuleks kaotada erisused riigikogus esindatud ja esindamata parteide rahastamises. Tema sõnul tagaks võrdse kohtlemise kõige paremini see, kui erakonnad saaksid eelarvest toetust vastavalt valimistel saadud häälte arvule.
Võsu sõnul tähendaks ettepanek, et praegu jaotatav umbes kuus miljonit eurot jagataks 600 000 valija eelistustele vastavalt. «Iga valija määraks, millisele erakonnale läheb tema häälega kaasnev 10 eurot aastas. Sellise süsteemi eeliseks on lihtsus ja ühetaolisus,» lausus ta ja lisas, et samuti avaks see võimalusi uutele poliitikasse tulijaile. «Proportsionaalne rahastamine vastavalt saadud häältele saadaks ka sõnumi igale valjale, et tema häälel on poliitika kujundamisele reaalne mõju, mis suurendaks valimisaktiivsust ja lähendaks kodanikke riigivõimule.»
Praegu saavad riigieelarvest valimistel saadud kohtade arvule vastavalt toetust parlamendiparteid, kuid ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Mullustel riigikogu valimistel 15 kandidaadiga osalenud Kristlikud Demokraadid praegu eelarvest raha ei saa, kuna nende poolt hääletas kokku 2934 inimest ehk 0,5 protsenti kõigist valijatest.
Teise ettepanekuna soovitavad Kristlikud Demokraadid taastada ettevõtete õiguse erakondadele annetada. Võsu hinnangul piirab praegune annetamiskeeld nii ettevõtete vabadust kui erakondade võimalust saada normaalseks tegevuseks raha. «Selline piirang ei ole mõistetav ega ole rakendatud enamikus Euroopa riikides,» ütles Võsu.
Samuti soovib erakond kaotada riigikogu valimistel osalevate kandidaatide kohustuse maksta kautsjonit. Tema sõnul takistab praegune kahe kuupalga alammäära suurune kautsjon paljudel inimestel kandideerida, andes samas eelise suurte erakondade liikmetele, kelle eest tasub kautsjoni partei. «See loob ebavõrdse olukorra, kus osa kandidaate peab selle raha leidma isiklikest sissetulekutest ja osa saab selle riigilt,» lausus Võsu.
Lisaks tegid Kristlikud Demokraadid riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku kaotada viieprotsendiline valimiskünnis. Võsu hinnangul jääb arusaamatuks, miks ei või parlamenti oma esindajat saata need, kes on kogunud ühe kuni neli protsenti häältest. Tema sõnul puudub valimiskünnis ka näiteks Soomes ja Hollandis ning kohalike valimiste puhul Saksamaal. «Meie ettepanek on kaotada Eestis valimiskünnis kui ebademokraatlik takistus valituks osutuda,» ütles ta.
Parlamendi põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise oma tööplaani tänavu juunis riigikogu juhatuse ettepanekul. Võimalike muudatuste kohta ootab põhiseaduskomisjon erakondadelt, mittetulundusühingute liidult, uuringukeskustelt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt ning mitmelt õigus- ja ühiskonnateadlaselt ettepanekuid augusti lõpuks.