Eesti huvitub endiselt Leedu tuumajaamast

Ignalina tuumaelektrijaam. Foto: Egert Kamenik.

Eesti on endiselt huvitatud Ignalina tuumajaama projektis osalemisest, kinnitas majandusminister Juhan Parts pärast eilset kohtumist Vilniuses sealse uue valitsuse liikmetega.

Ajakirjandusest on läbi käinud, et Leedu sõlmis hiljaaegu Venemaaga kümneks aastaks elektri ostmise lepingu. Samas on teada, et Venemaa plaanib rajada oma tuumajaama Kali­ningradi. Kaks suurt tuumajaama nii lähestikku oleks aga üsna küsitav.

Juhan Parts kinnitas seepeale, et Leedu riik pole sõlminud ühtegi lepingut Venemaalt elektri ostmiseks, küll aga tegi seda üks sealne erafirma. Nimelt on Leedu elektriturg erinevalt Eestist juba avatud.

Elektri impordi kohta kolmandatest riikidest kehtib aga Partsi sõnul kõigis kolmes Balti riigis ühesugune käsitlus, mis ei luba turgu moonutada. «Seetõttu on igasugused pikaajalised kokkulepped välistatud, mis tähendab, et Leedu riigil mingit kohustust Venemaalt elektrit osta ei ole, ja sellest oli ka juttu,» rääkis Parts.

Usuvad Leedusse

Parts lisas, et võib kinnitada: Leedu valitsusel puudub igasugune huvi osaleda Kaliningradi tuumajaama projektis. «Olen hämmingus, kuidas Venemaa lähima naabri Leeduta üldse sellisest projektist tõsiselt kõnelda saab,» sõnas Parts.

Eesti Energia tuumaenergia osakonna juhataja Andres Tropp ütles, et ehkki Leedus on seoses tuumajaama projektiga tekkinud teatud sisepoliitilised probleemid, tegeldakse sellega edasi.

Ta rääkis Vikerraadios, et märtsis peaks heakskiidu saama Leedu tuumajaama keskkonnamõjude hindamine ja seejärel peaksid projekti strateegilised partnerid kohtuma Vilniuses.

«Alust arvata, et tuumajaama Leetu ei tule, praegu küll ei ole, selliste juttude näol on tegu vaid spekulatsioonidega,» lausus Tropp.

Tropi sõnul on Leedu riigil võimekus investeerida Ignalinasse koos strateegiliste partneritega ja selles ei tasuks kahelda.

Konkureeriva Kaliningradi tuumajaama projekti kohta ütles Tropp, et Vene ettevõte on küll teatanud niisuguse plaani elluviimisest, samas on 40 protsenti sellest müügis. «Vaatamata aktiivsele müügitööle pole keegi millegipärast soovinud seda osta,» tõdes ta.

Lisaks kerkib küsimus, kes Kaliningradis toodetava elektri ära ostaks. Üle jääks 2500 megavatti, mis tuleks eksportida. Aga praegu puudub Kali­ningradil ühendus Poolaga ja Leeduga on ühendus vaid 700 megavati ulatuses.

Eestisse oma tuumajaama rajamise kohta sõnas Tropp, et kõigepealt tuleb veenda selle vajalikkuses avalikkust, alles seejärel saab plaanida edasisi samme. «Meil on vaja poliitilist konsensust, et Eesti soovib seda rada pidi edasi minna,» lausus ta.

Lippmaa tahab oma jaama

Akadeemik Endel Lippmaa kinnitas seevastu, et Eestil ei tohiks Leedu tuumajaamaga midagi tegemist olla. «See on läbikukkunud projekt, sellest ei tule enam midagi,» oli ta veendunud. Eestile on tema sõnul tuumajaama küll vaja, kuid see tuleks ehitada iseseisvalt, mitte koos kellegi teisega.

Lippmaa väitel tuleb meil paika panna kahest mõõduka suurusega plokist koosnev tuumajaam ja see tuleks ära tellida kohe, sest järjekord ulatub juba kümnetesse aastatesse.

Valitsus andis eelmisel kuul heakskiidu kahele mahukale dokumendile, millega Eesti võtab eesmärgi ehitada oma tuumajaam aastaks 2023.

Energiamajanduse arengukava näeb ette põlevkivienergia jõulist vähendamist Eesti energeetikas – praeguselt 60 protsendilt 30-le kogutarbimisest.