President Toomas Hendrik Ilves ütles miinitõrjeoperatsioonil hukkunud tuukri maat Marko Knapsi ärasaatmisel, et kaitseväelase hukkumine teenistuskohustuste täitmisel siinsamas kodus puudutab valusalt meid kõiki.
Ilves: kaitseväelase hukkumine puudutab valusalt meid kõiki
25. august 2012, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilves ütles Pärnu Eliisabeti kirikus toimunud leinatalitusel, et tunneb Eesti kodanikuna leinavalu, et traagiliselt lahkus noor vapper mees, poeg ja vend ning hinnatud kamraad oma teenistuskaaslastele.
«Kaitseväelase hukkumine teenistuskohustuste täitmisel siinsamas kodus puudutab valusalt meid kõiki. Eesti on väike riik ja iga meie sõdur on meile tähtis, teenigu ta siinsamas Soome lahe kaldal või eemal Afganistanis,» lausus ta ja lisas, et Eesti leinab ja mälestab oma sõdurit selle sõna kõige õilsamas tähenduses.
Ilvese sõnul oli Knaps järjekindel oma mõtetes ja tegudes. «Tema õpetajad mäletavad, et juba kooliajal teadis ta, kelleks tahab tulevikus saada. Sama mälupilt saadab Marko kaaslasi ajateenistusest. Tuuker, Eestis teenivate kaitseväelaste üks ohtlikumaid ameteid – see oli tema valik. See oli noore mehe täiskasvanulik ja austust äratav otsus teenida oma riiki,» ütles president.
Ilvese sõnul hukkus maat Marko Knaps operatsioonil, mida saab nimetada ka lahinguülesandeks ja mille eesmärk on muuta Läänemeri meile kõigile turvalisemaks. Tema sõnul ei tea keegi täpselt, kui palju lõhkemata mürske ja meremiine on tiheda laevaliiklusega Soome lahe põhjas.
«Arvatakse, et maailmasõdades lasti Läänemerre üle 150 000 meremiini, neist 80 000 Soome lahte. Kahekümne aastaga on miinitõrjeoperatsioonide käigus leitud Eesti vetest ligi 700 lõhkekeha,» märkis ta.
Ilvese sõnul jõudis Knaps lühikeseks jäänud teenistuse ajal teha rohkem head, kui meist enamikule on üldse võimalust antud. «Me ei tea veel, miks see traagiline sündmus juhtus. Aga ma loodan ja soovin, et saaksime sellele varsti vastuse,» ütles ta.
Ühtlasi kutsus Ilves mälestama kõiki vapraid mehi, kes on Eesti eest langenud, öeldes, et igaüks neist on seisnud meie kõigi kindlama oleviku ja tuleviku eest.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ütles kaitseväe peastaabi teatel, et tuukri elukutse on väga tugevate ja vaprate meeste valik. Iga vee alla minek on tema sõnul väljakutse ja iga veealune demineerimisoperatsioon on piirsituatsioon.
«Maat Marko Knaps oli tugev ja vapper mees. Nii kehalt kui vaimult,» ütles Terras. «Ta oli julge ja täitis oma kohust. Tuukri lahinguväli on vee all sügavustes. Maat Knaps sukeldus selleks, et meie rannikumeri oleks meile kõigile ohutum. Maat Marko Knaps jäi igavesti ustavaks vabale Eestile.»
Riiklikul leinatalitusel olid teenistuses hukkunud allohvitserile viimset austust avaldamas ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseminister Urmas Reinsalu, mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste, väeliikide ülemad, Ameerika Ühendriikide maaväeatašee ja mereväeatašee Eestis, kaitseväelased, sugulased, sõbrad ja tuttavad.
Leinatalitusel teenis mereväe kaplan leitnant Tõnis Kark koos Pärnu praosti Enn Auksmanniga. Maat Knapsi auks oli Eliisabeti kiriku ette üles rivistatud saateüksus.
Maat sängitati kaitseväeliste austusavaldustega Alevi kalmistule Pärnus. Kaitseväe väeüksustes on Knapsi mälestuseks heisatud riigilipud leina märgiks poolde lipumasti.
Miinilaevade divisjoni tuukrigrupi tuuker maat Marko Knaps hukkus 16. augustil Kakumäel miinitõrjeoperatsioonil, kui ta täitis lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid.