Ehkki tehnoloogiafirmad on loonud filtreid ja seireprogramme, mis aitaksid lapsi internetis varitsevate ohtude eest kaitsta, ei kipu Eesti vanemad neid eriti kasutama.
Filtrid ja seire last internetikurjategija eest ei kaitse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas tõdevad spetsialistid, et neist pole ka alati abi - peamiseks abinõuks on ikkagi lapsega rääkimine ja tema harimine.
Microsoft Eesti korraldatud internetiohutuse seminaril tõi rahvusvahelise kadunud ja ärakasutatud laste organisatsiooni Euroopa osakonna juht Leila Schilthuis möödunud aastal tehtud uuringu tulemustest esile, et ehkki tehnoloogiafirmad on loonud hulga võimalusi laste internetitegevuse piiramiseks ja kontrollimiseks, ei kipu vanemad seda kasutama.
Eesti vanemad kasutavad filter- või monitoorimisprogramme kaks korda vähem kui Euroopas keskmiselt. «Miks mitte? Vanemad vastavad, et me usaldame oma lapsi - aga lapsed ei oska sageli internetiohtusid näha. Veel arvatakse, et need programmid pole tõhusad - aga ärge kritiseerige enne, kui olete proovinud,» sõnas Schilthuis.
Enda andmeid ei maksa internetis levitada
Sihtasutuse Vaata Maailma peatoimetaja Aare Kirna pidas selle põhjuseks asjaolu, et Eestis on pereliikmete järele nuhkimine alati olnud taunitav. Ta oli ka selle vastu, et liigselt tehnoloogiale loota: «Me peame ise lastega tegelema, mitte lootma monitoorimisele või filtreerimisele,» ütles ta.
Kirnale sekundeeris Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste osakonna prokuröri abi Eneli Pau, kes arvas, et niipea, kui hakata arvutisse panema filterprogramme, hakkavad lapsed otsima võimalusi, kuidas neist mööda hiilida.
«Küsimus on ikkagi mõistuses: lapsele tuleb varakult selgeks teha, mida võib internetis teha ja mida pole mõistlik teha, et vältida haiget saamist.»
Pau hinnangul tuleks ka lastevanematel endil olla lastele eeskujuks ja mitte levitada internetis enda kohta andmeid. «Väga levinud on igasugustesse fotoandmebaasidesse fotode üles laadimine. Neist võib kurjategija juba väikese kõpitsemise peale teha pornograafilise foto, mida hiljem väljapressimiseks ära kasutada,» tõi prokuröri abi näite.
«Vanemad peaksid sellest huvituma, mida on lapsed endast internetti üles pannud,» oli ka Schilthuis veendunud.