20 protsenti Eesti elanikest on rahvastikuregistrisse kandnud hüve eesmärgil ehk teadlikult, teadmatuset või hoolimatusest valeandmeid.
Riik tahab elukoha üle enam kontrolli
28. august 2012, 00:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeerium saatis juuni lõpus kirja kõigile valla- ja linnavalitsustele, milles palus kontrollida aadresse, millele on registreeritud üle seitsme isiku, eesmärgiga tuvastada juhtumeid, kus isikud nendel aadressidel tegelikult ei ela.
«Meie sooviks ei ole kindlasti lauskontroll tuvastamaks, kas sussid on ukse taga soojad ehk et inimesed ka reaalselt enese poolt nimetatud aadressidel elavad, aga suurem selgus kohalike omavalitsuste jaoks on tarvilik,» tõdes regionaalminister Siim Kiisler.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas tõdes, et seitse inimest peres on Eesti mõistes tavatult suur arv. «Oleme need aadressid välja toonud, et linnad-vallad saaks olukorda kontrollida ja võtaks nende inimestega ühendust. Me ei räägi sanktsioonidest, aga omavalitsustel on kohustus kontrollida, et kõik oleks neis peredes korras,» ütles Pungas. «Enamikel juhtudel ongi nii, et koos elavad kaks, isegi kolm põlvkonda ja näib, et Eesti inimesed elavadki paljukesi koos.»
Andmeid oodatakse valdadest-linnadest tagasi 1. septembriks. Üldpilt on tänaseks ministeeriumil aga selge ja neid juhtumeid, kus võib probleem olla, kontrollivad praegu omavalitsused ja mõned kirjad on läinud ka politseiametile.
Eesti seadus (erinevalt näiteks Taani omast) ei ütle, kui palju võib inimesi ühel ruutmeetril elada, aga kuna meil on järjest enam väga erinevaid peremudeleid – kärgpered, pered, kus perekonna nimi ja register ei pruugi seoseid inimeste vahel näidata, täiskasvanud elavad koos ja mõlemil on eelnevatest eludest lapsed, lapsed elavad vanavanemate või vanema õe või venna juures – siis soovib riik saada sisulist selgust.
«Selle eest ei ole ette nähtud karistus või trahvi, kui andmed ei ole täpsed, aga vähem räägitakse sellest, et karistusseadustik ütleb, et me ei tohi esitada teadlikult valeandmeid, et saada hüve,» meenutas minister Kiisler.
Ehk kui inimene registreerib end teatud aadressile, aga seal ei ela, kuid soovib saada näiteks Tallinna sünnitoetus, siis ta ikkagi petab riiki. «Kuigi seda ei soovita sel moel välja öelda. Ei anta aru, et sel moel riigi petmine on võrdne ükskõik millise pettusega,» ütles Kiisler. «Inimene ei pea elama 365 päeva ühes kohas, käiakse teises linnas tööl, elatakse suvel ühes, talvel teises kohas, aga kui aadressiga pole üldse mingit pistmist ja petetakse hüve saamise eesmärgil, siis on teine lugu.»
Riigi petmine käib lasteaia- või koolikohtade pärast, saartel soodsama praami- või lennusõidu nimel, pensionitoetuse, parkimiskoha, ranitstoetuse, tasuta ühistranspordi pärast.
Pikemalt loe teisipäevasest Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!
Lisalugu «Eritähelepanu all on alla 12-aastased lapsed» Postimees Plussis!