Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti ja kaitsepolitsei vahelises vaidluses täna toimunud eelistungil halduskohtus arutleti tuliselt selle üle, kuidas saab kaitsepolitsei esitada kohtuasjas vajalikke riigisaladusega kaetud tõendeid, kuivõrd Kõlvarti esindajad keelduvad endale juurdepääsuluba taotlemast.
Kaitsepolitseiamet pole siiani esitanud kohtule vastust Kõlvarti kaebusele, mis puudutab kapo aastaraamatus tema kohta avaldatud infot, mida ta peab oma õiguste riivamiseks.
Kõlvarti esindaja Üllar Talviste soovis, et kohus selle eest kaitsepolitseid trahviks. «See on väga kahetsusväärne, sest kaitsepolitsei pole mingi mutikene, kes sellega hakkama ei saaks,» märkis Talviste.
Kapo esindaja Allar Jõks põhjendas 15. juunil möödunud tähtajaks vastuse mitteesitamist sellega, et soovib tõenditena esitada osaliselt materjale, millel on juurdepääsupiirang. Selleks peaks aga Kõlvarti esindajad taotlema juurdepääsuõigust.
Talviste kinnitas, et ei tema ega Kõlvarti teine esindaja, Oliver Nääs, kavatse esitada taotlust juurdepääsuks mingitele salajastele materjalidele, sest see pole nende ülesanne. Hiljem argumenteeris ta seda ka võimalusega, et nad ei pruugi luba saada, ning soovimatusega lasta teha endale julgeolekukontrolli.
Talviste esitas ka kohtule e-kirja, millest pidi selguma, et Jõks käis koos viie kaitsepolitseiametnikuga veel juulikuus kogumas tõendeid Kõlvarti vastu. Talviste imestas, kas tõesti asus Jõks ja kaitsepolitsei tõendite kogumisega tegelema alles nüüd, kui tegelikult pidanuksid need olemas olema enne aastaraamatu ilmumist.
Kõlvarti esindaja pahandas ka korduvalt selle üle, et kaitsepolitsei on avaldanud, et Kõlvart on käitunud igati õiguspäraselt ning pole toime pannud ei väärtegu ega kuritegu, mistõttu on üldse arusaamatu, mis riigisaladusega kaitstud tõendid saavad tema kohta olla, mida nad Kõlvartile tutvustada ei saa.
Kui Jõks ütles, et Kõlvarti käitumise õiguspärasus pole üldse halduskohtu menetluse teema, siis teine kapo esindaja Carri Ginter selgitas, et salajased materjalid ei pruugi sisaldada Kõlvarti, vaid kellegi teise õigusvastast tegu.
Lisaks päris Talviste korduvalt, mis kuupäeval said Jõks ja Ginter ise juurdepääsuloa riigisaladusele. Jõks arvas seepeale, et istungit ei ole mõtet muuta farsiks ning keskenduda tuleks poolte taotluste arutamisele.
Tõendid kahte vastusesse
Ehkki Talviste püüdis korduvalt teada saada, milliseid tõendeid kapo esitada soovib – on need videosalvestised, kõnesalvestused või midagi muud -, keeldusid Jõks ja Ginter seda tegemast, kuivõrd see oleks andnud infot kapo toimingute kohta.
Talviste ja Nääsi arvamused viisid Jõksi selleni, et ta päris, kas tegu on protsessuaalse käitumisega selle nimel, et nad ei saaks tõendeid esitada. Kõlvarti esindajad seevastu kahtlustasid kaitsepolitseiameti esindajaid pahauskses käitumises tõendite tagantjärele kogumisel.
Kohtunik Elle Kask tõdes, et tema praktikas on tegu esimese korraga, mil istungil tuleb hakata arutama juurdepääsupiiranguga tõendeid, millele vastaspoolel ligipääs puudub. Tavaliselt on alati taotletud juurdepääsuõigus ja see saadud. Ta tegi viimase katse ja küsis Kõlvarti esindajatelt: «Äkki keegi teist ikkagi võtaks loa?» Ent mehed keeldusid, sest ei saaks sel juhul ka omavahel menetluse jooksul infot vahetada.
«Kohus ei saa sundida taotlema juurdepääsuks luba, see oleks erapooletuse rikkumine. Kaebaja kinnitas, et ta ei kavatse seda luba taotleda ning see tähendab, et juurdepääsupiiranguga tõendeid saab esitada ainult kohtule. Kohus otsustab, kas need on asjakohased või mitte,» selgitas kohtunik Kask.
«Aga kuidas see praktikas välja näeb?» imestas kohtunik samas. Ginter pakkus välja, et sarnaselt ärisaladusega hoitaks toimikuid üksteisest lahus, nii et riigisaladusega kaitstud tõendid seisavad kohtuniku seifis. Kohtunik Kask ohkas seepeale.
Istungi lõpuks lepiti kokku, et kaitsepolitsei esitab Kõlvarti kaebusele kaks eraldi vastust – ühe nii kohtule kui Kõlvarti esindajatele, mis sisaldab ainult avalikke tõendeid. Teise dokumendi, mis sisaldab ka riigisaladusega kaetud tõendeid, viib kapo käsipostiga ainult kohtule ning seda hakatakse hoidma eraldi toimikus kohtu seifis.
Kui kohtul peaks tekkima salastatud tõendite kohta küsimusi, saab ta neid küsida vaid siis, kui kõrvaldab enne saalist Kõlvarti esindajad. Talviste ironiseeris sellise lahenduse üle, kuid kohtunik tõdes, et uus menetlusseadustik tõepoolest sellise olukorra ette näeb.
Kohtunik andis kaitsepolitseile vastuse koostamiseks aega kolm nädalat ning seejärel otsustatakse, kas vaidlus jätkub kirjalikus või suulises menetluses.
12. aprillil avaldatud kaitsepolitsei aastaraamat märkis, et Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvarti aktiivses tegevuses venekeelsete gümnaasiumide säilimise nimel võib näha seoseid Venemaa kaasmaalaspoliitikaga. Aastaraamat tõi peatükis «Põhiseadusliku korra kaitse» esile Kõlvarti avalikke ja varjatud kontakte Venemaa suursaatkonna diplomaadi Juri Tsvetkoviga ning loetles tema teisi tegevusi venekeelsete koolide eest võitlemisel. Kõlvart andis sellise info tagasi lükkamiseks kaebuse halduskohtusse 7. mail.