Haridus- ja teadusministeerium nõustub enamike riigikontrolli kõrgkoolide tulemuslepingute täitmise auditi aruandes välja toodud punktidega.
Ministeerium: riigikontrolli audit kinnitab kõrgharidusreformiga valitud suuna õigsust
29. august 2012, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll leiab oma äsja avaldatud auditis, et haridus- ja teadusministeerium pole suutnud edukalt kasutada tulemusnäitajaid kõrgkoolide rahastamisel, kuid sellele vaatamata soovib taas minna üle tulemusnäitajatel põhinevale rahastamismudelile. Kõrghariduse uue rahastamismudeli rakendamise ümber on palju ebaselget.
Mitmed riigikontrolli auditis esile toodud probleemid olidki uue süsteemi rakendamise põhjuseks ning laias laastus kinnitab audit kõrgharidusreformiga valitud suuna õigsust, kinnitab ministeerium.
Ministeerium leiab, et lõpetajate tellimisel põhinev rahastamissüsteem ei olnud tulemuslik, sest vaid lõpetajate hulk ei pruugi näidata ülikooli õppekvaliteeti. Ka 2008. aastal kasutusele võetud tulemuslepingud olevat olnud poolik lahendus, sest rahastamisel jäädi kahjuks varasema jäiga pearaha- ning lõpetajatepõhise mudeli juurde.
See ei võimaldanud vajalikul määral arvestada kõrgkoolide tegevuse mitmekesisusega, selle tulemuslikkuse, kvaliteedi ja ulatusega.
Tänavu kevadel kõrgharidusreformiga kehtestatud rahastamissüsteem võtab arvesse tunduvalt rohkem aspekte nagu: kui palju lõpetanuid õpib edasi järgmisel kõrgharidusastmel; kui palju on ülikooli õppima asunud ja lõpetanud; kui palju lõpetajaid õppisid riigile olulistes valdkondades (näiteks õpetajaõpe); kui palju on ülikoolis välisõppejõude ning kui palju ülikoolis õppivaid või õppinud tudengeid on läinud edasi välisriigi õppeasutusse jne.
Kõrgharidusreformiga kehtestatud rahastamisindikaatorid arutati läbi töörühmas, kuhu kuulusid rektorite nõukogude, üliõpilaste, ametiühingute, kõrghariduse kvaliteediagentuuri ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad.
Ministeerium kinnitas, et praeguste indikaatorite üle toimus nii seadusandja kui presidendi tasemel väga põhjalik diskussioon, mille käigus konsulteeriti ka tulemuslikult riigikontrolliga. Haridus- ja teadusministeerium on seisukohal, et ülikoolidele peab jääma vabadus ning riigile võimalus muutuvates oludes paindlikult reageerida, mistõttu on ebamõistlik kirjutada seadusesse liiga jäiku indikaatoreid ning detailseid eesmärke.
Hetkel toimuvad ülikoolide ning ülikoolide ja riigi vahelised läbirääkimised, kus lepitakse kokku, mis näitajaid ning millisel määral hinnatakse konkreetse ülikooli tulemuslikkuse juures.
Indikaatoreid arutav töörühm on oma ettepanekud teinud ja Rektorite Nõukogu need ka põhimõtteliselt heaks kiitnud. Novembriks peaks kõik olema kokku lepitud. Tulevikus hakkavad rohkem vahendeid saama ülikoolid, kes saavutavad kokkulepitud eesmärgid ning vähem need, kes püstitatud eesmärke ei saavuta.