Eile pärastlõunal põhjustas lennuliiklusjuhtimissüsteemi radari rike Tallinna lennujaamas kolme tunni jooksul saabuvate ja väljuvate lendude hilinemise, mõned reisid lükkusid edasi kuni poolteist tundi.
Radaririkke tõttu hilinesid lennud Tallinna lennujaamas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna lennujaamas õhuliiklust korraldava Lennuliiklusteeninduse AS-i seiresüsteemides ilmes rike kella 13 paiku ning järgneva kolme tunni jooksul piirati õhku tõusvate ja maanduvate lennukite arvu.
«Tegemist oli tehnilise rikkega, meil on mitu teooriat, mis juhtuda võis. Tahame asja enne uurida kui midagi välja ütleme,» lausus Lennuliiklusteeninduse AS-i juhatuse esimees Tanel Rautits.
Ta selgitas, et rikke ajal juhiti lennuliiklust nii tagavarasüsteemi kui ka protseduurilise lennujuhtimise abil. See tähendab, et lennujuhtijad ei näinud ekraanidel pilti õhuruumis reaalajas toimuvast ning lennukeid juhiti seirevahendite abita. Seepärast venitati ohutuse tagamiseks lennukite maandumiste ja õhkutõusmiste vahed tavapärasest pikemaks ning korraga õhuruumi lubatavate lennukite arvu vähendati 20-ni.
Süsteem saadi taas täisvõimsusel tööle kell 16. Rautitsa sõnul pole varem sellega probleeme esinenud.
«See süsteem on töökindel, sama süsteemi ja versiooni kasutatakse ka Soomes, seetõttu oli rike meile väga suur üllatus,» lausus ta.
Estonian Airi avalike suhete juhi Ilona Eskelineni sõnul pole viimase kuue aasta jooksul maapealsete tehniliste probleemide tõttu lennud Tallinna lennujaamas hilinenud.
11 Estonian Airi eile Tallinnast väljunud lendu hilinesid rohkem kui pool tundi, Hannoveri, Kiievisse ja Moskvasse reisijad pidid õhkutõusuluba ootama umbes poolteist tundi.
«Hilinesid kõik lennud, mis toimusid pärast kell 13. Praeguseks on 11 väljalendu, mis hilinesid üle poole tunni, aga edasi sõltub sellest, mis ajal teised lennud tagasi jõuavad,» rääkis Eskelinen pärast seda kui rike oli juba kõrvaldatud.
Osal lennukitest olid reisijad juba pardal kui õhkutõusmisi piirati, lühemate ooteaegade puhul ootasid reisijad õhkutõusu lennukites. Pikemalt hilinevatel lendudel lükati edasi pardale mineku aega ning toimetati juba lennukis viibinud reisijad lennujaama tagasi.
Eskelinen ei osanud öelda kui palju reisijaid võis väljalendude hilinemise tõttu oma järgmistest lendudest maha jääda.
«Kui kliendil on ühe piletiga ka edasilend, siis vastutame meie, kui on aga eraldi piletid ostetud, meie näeme seda kui lõppsihtkohta, siis on see juba kindlustuse kohustus,» selgitas ta.
Hilinesid ka saabuvad lennud, rikke kestuse ajal ei startinud lennukid Tallinna suunas näiteks Riia ja Helsingi lennujaamadest.