Kompaniiülem: neile õpetati liikumist ja kaevumist

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Vahipataljonis eile toimunud usutlus juurdluse all oleva kompaniiülemaga.

Mis tol õhtul Männikul nende vendadega juhtus?

Nende teenistus polnud tervislikel põhjustel sama lihtne kui teistel ajateenijatel. Nad ei saanud teatud asju õigel ajal kaasa teha. Et teenistuse lõpus tehakse eksam, mille peavad läbima kõik, siis tuligi nad kiiremini samale järjele viia kui teised ajateenijad.. Sellejaoks oligi vaja neid järele õpetada. Seda seal tehtigi, samasugust väljaõpet nagu teistele ajateenijatele.

Poisid ütlesid, et nende intensiivne väljaõpe algas hilisõhtul peale öörahu

Välilaagris öörahu ei ole, seal käib väljaõpe ka öösel. Kuna päeval olid nad tundides, siis tuli neid pärast järele aidata.

Miks just nemad järeleaitamist vajasid?

Sellest väljaõppest, mida seal tegime, olid nemad kaks, kes olid sellest ilma jäänud ja vajasid järeleaitamist.

Miks nende poiste järgiaitamisega nii kiire oli?

Nad pidid järgmisel päeval minema arsti juurde.

Mis seal öösel toimus?

See oli esimene välilaager ja seal ongi sellised esmased sõdurioskused. Õpetati koos varustusega metsas erinevates olukordades liikumist, takistuste ületamist. See on spetsiifiline õpe – teed, lagendikud. Kuna meil väga kaua aega polnud, siis pidi seda tegema kiiremas korras. Nii lühidalt, et neile suurem osa sellest väljaõppest selgeks saaks. Kaevumine oli ka ja ega meil väga palju rohkemaks aega polnudki.

Harjutusi alustati karjäärini jooksmisega. Nad väitsid, et neil oli arsti ettekirjutus sellise harjutuse vastu.

Jooksmist, kui sellist me ei teinud. Jah, me liikusime seal harjutusväljakul, kuid mingit kehalist kasvatust seal polnud. Režiimi, mis neile mingeid piiranguid tegevusteks seaks, neil polnud.

Neid käsutati kaelast saadik vette.

Me harjutasime küll liikumist erinevates olukordades, kuid kaelani vetteminekut seal polnud. (Siin sekkub vestlust kuulav väeosa jurist, kes palub detailidesse mitte laskuda - RB)

Kas olukord, kus roomajale jalgadega liiva näkku paisatakse, on väljaõppes tavaline?

Ei ole. Liivapildumist me ei teinud, ma ei näe, mismoodi see väljaõppele kaasa aitaks.

Selle juhtumi pentsikum osa on väidetav haudade kaevamine koos värvikas toonis ähvarduskõnega, relvaga ähvardamise ja tulistamisega.

Seal tehti kaevikukaevamist. See oli puhtalt väljaõppe eesmärgil. Sõdurid ikka kaevavad metsas kaevikuid.

Ja kaevumine lõppes sellega, kui teie kompaniiülem tulistasite automaadist valangu paukpadruneid õhku?

Selle väljaõppe käigus imiteeriti vastast, nagu ikka välilaagrites. Ma olen oma ütlused juurdlusele andnud ja kinnitan, et kellegi relvaga sihtimist polnud. Jah, vastast imiteeriti ja seda tehti paukpadrunitega. See oli ainus põhjus ja mitte selleks, et kellelegi kuidagi hirmutavalt mõjuda.

Vennad tunnistavad, et nad polnud eeskujulikud ajateenijad. Kuidas teie neid iseloomustate?

Minu alluvuses on 200 ajateenijat, ma ei tea neid kõiki iseloomu põhjal. Ma tean, et vendadel oli rikkumisi ja nad said karistada.

Kuu ajaga kümme seletuskirja tundub keskmisest rohkem.

Seletuskiri pole karistus. See on asi, millega sõdur annab selgitusi.

Teie lood lähevad detailides lahku. Miks vennad teie arvates teist juttu räägivad?

Ainus asi, mida oskan pakkuda, on keelebarjäär. Kas ei saanud nad detailsemalt jutust aru, kui neile selgitati, mida teha. Ja kuna nad päris palju väljaõppest puudusid, siis ei saanud nad oma esimeses välilaagris asjadest päris hästi aru. Muud põhjust ei oska ma pakkuda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles