Kui praegu on erakonna loomiseks ja tegutsemiseks vaja vähemalt 1000 liiget, siis Euroopa Parlamendi saadiku, Eesti Maailmavaate Sihtasutuse nõukokku kuuluva Indrek Tarandi hinnangul võiks liikmepiiri alandada 300 inimeseni.
Indrek Tarand alandaks erakondade liikmepiiri 300 inimeseni
30. august 2012, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarand märkis riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et praegune 1000 liikme piirang ei ole iial täitnud oma algselt seatud ülesannet demokraatiat stabiliseerida. «Pigem on ta soosinud erakonnapoliitika kartellistumist ning kombinatsioonis parlamendierakondade riikliku rahastamise ning annetustekeeluga ettevõtetelt loonud kunstliku, sealhulgas ainelise barjääri poliitilisse võistlusse sisenemisele,» ütles ta.
Tarandi sõnul pole ühelgi erakonnal reaalselt üle 1000 aktiivse ja maailmavaadet kujundava liikme, nagu võib nii liikmemaksude tasumise kui ka maailmavaate toeks liikmetelt laekuvate annetuste järgi järeldada.
Ettepaneku vähendada partei loomiseks ja tegutsemiseks vajalik liikmete arv 300ni tegid paari aasta eest ka riigikogu eelmisesse koosseisu kuulunud Eestimaa Rohelised, kuid toona ei leidnud see põhiseaduskomisjonis toetust.
Tarandi sõnul leiab maailmavaate sihtasutus, et erakonnaseaduses tuleks kaotada ka paragrahv, mis peaks reguleerima erakonna sidusorganisatsioone, kuid praktikas seda ei tee. Tema sõnul pole erakondadele seadustega antud võimu ulatuse ning riigikogu ja riigieelarve kaudu toimuva eneserahastuse tõttu põhjendatud, et erakonnad üldse tohiksid tegeleda raha üleandmisega muudele organisatsioonidele, mille asutajad või omanikud nad ise on.
«Kogu erakonna tegevus - eriti, et see on valdavalt riigieelarveliselt rahastatud - peab toimuma erakonna enda ametliku nime, mitte mõne varjunime all, samuti on senist kõlvatut praktikat arvesse võttes vältimatu, et ka erakonna raha liigub vaid üheainsa raamatupidamise kaudu,» märkis Tarand, kelle sõnul tuleks erakondadel nii tulundus- kui mittetulundusühingute asutamine või neis osalemine ühemõtteliselt keelata.
Kolmanda ettepanekuga soovitab Tarand loobuda demokraatia arendamise või maailmavaate sihtasutuste eriregulatsioonist. Tema sõnul on justiitsministeerium jätnud riigikogu komisjonile eksitava mulje, justkui oleksid parteide asutatud ja nende juurde kuuluvad ning riigieelarvest finantseeritavad niinimetatud demokraatia arendamise või maailmavaate sihtasutused Euroopa demokraatlikes riikides normiks, tuues selleks Saksamaa näite.
«Avalikult kasutada oleva info alusel on vastupidi, Saksamaa oma sihtasutustega kujutab endast Euroopas erandit, mille järgi Eesti erakondadel pole mingit põhjust joonduda. Eesti kodanikkond on oma valimiskäitumisega viimase 20 aasta jooksul näidanud, et suudab adekvaatselt hinnata erakondi ning nende maailmavaateid, samuti on riigis välja arendatud tugev era- ja kodanikuinitsiatiivil rajanev vabaharidussüsteem,» lausus Tarand.
Seetõttu pole tema hinnangul mingit alust püüda vabaturul ja vabakondlikul initsiatiivil toimuvat tegevust kitsendada ja luua uusi institutsioone, mida juba enne asutamist hakatakse ebavõrdselt ehk neile riigieelarvest raha eraldades kohtlema.
Erakondade rahastamisele seatavate piirangute osas avaldas Tarand kirjas toetust ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettepanekutele ühtlustada aruandlust, keelata maksuvõlglastel valimistel osaleda ja kehtestada parteidele positiivse netovara nõue.
Parlamendi põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise oma tööplaani tänavu juunis riigikogu juhatuse ettepanekul. Võimalike muudatuste kohta ootab komisjon erakondadelt, mittetulundusühingute liidult, uuringukeskustelt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt ning mitmelt õigus- ja ühiskonnateadlaselt ettepanekuid augusti lõpuks.
Peale maailmavaate sihtasutuse on komisjonile seni oma ettepanekud esitanud Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Kristlikud Demokraadid ja erakondade rahastamise järelevalve komisjon.