Majandusminister Juhan Parts (IRL) kaitseb homme valitsuses oma kava luua eraldi riigile kuuluv kindlustusselts, mis hakkaks andma ettevõtetele pikaajalisi ekspordigarantiisid.
Valitsus loob Partsi vedamisel riiklikku kindlustusfirmat
18. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeeriumi andmeil paneks riik sellesse firmasse mitmel viisil sisse 500 miljonit krooni kapitali. Firma omanikeks saaksid kahe kolmandiku ulatuses otse riik ja ühe kolmandiku osas riiklik sihtasutus Kredex. Viimane osutaks kindlustusfirmale ka lepingu alusel juhtimisteenust.
Sellise tingliku nimega Riigi Kindlustuse abil oleks võimalik suurendada riigi antavate ekspordigarantiide limiiti seniselt miljardilt kroonilt kolmel miljardile ning toetada kokku 550 firmat, kui neist igaüks saab abi 3,5 miljoni krooni väärtuses.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa ütles, et kuna krediidikindlustus on suhteliselt riskantne tegevus, siis Eesti kohalikud kindlustusseltsid selles äris ei osale. Seega poleks uus riigifirma neile ka otsene konkurent.
Riskantne tegevus
«Oluline on, et seal ei põletataks mõtlematult avalikku raha. Siin on oht, et kui riiklik kindlustusfirma on juba olemas, siis mõeldakse, et võiks ka mõned muud litsentsid peale võtta ja odava avaliku kapitali toel turul tegutsema asuda,» Niinemaa. «Kui ta jääb aga krediidikindlustuse valdkonda, siis see on niisugune asi, mida turutingimustel on raske kindlustada.»
Niinemaa andmeil annab krediidikindlustuse riskantsusest aimu näiteks see, et võrreldes liikluskindlustusega läheb seal katastroofide puhuks tarvis neli-viis korda suuremat katet.
Riiklik kindlustusfirma on ainult üks osa Partsi ministeeriumi kokkupandud abipaketist Eesti majandussurutise käes vaevlevate ettevõtete toetuseks, mis on aga kujunenud võimuliidus suureks tüliõunaks eelkõige Partsi erakonna IRLi ja Reformierakonna vahel.
Ka 12. märtsil, kui Parts oli oma tugipaketiga valitsuskabineti nõupidamisel, tuli tal vastu võtta hulk oravate kriitikanooli. Ministril on juba pikemat aega tulnud seletada, miks sellist kava tarvis on, kust raha võetakse ja kui mõistlikud on selle paketi konkreetsed abinõud.
Paketi kogumaht on majandusministeeriumi andmetel 6,1 miljardit krooni, kuid ainult 1,7 miljardit sellest peaks riik otse sisse panema. Suur osa rahast tuleks Euroopa Liidu regionaalarengu fondist, st tegu on eurorahaga, mis on Eestile nii või teisiti lubatud, kuid mille ärakasutamiseks on tarvis esitada konkreetseid projekte. Osa paketi rahast on aga kavas laenata.
Reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas ütles eile samas, et ei ole ühegi majandusministeeriumi koostatud paketi eelnõu veel näha saanud. Klaasi sõnul on ta teinud Partsile ettepaneku tulla parlamendi majanduskomisjoni ette oma paketti tutvustama, ent sobivat aega pole veel õnnestunud kokku leppida..
Ka 11. märtsil, kui Parts seletas oma ettevõtete tugipaketti riigikogu infotunnis, oli üks põhilisi etteheiteid paketi abinõude venimine. «Nad on kõik töös, ja ma väga loodan, et märtsikuu lõpuks oleme kõik otsused teinud,» vastas majandusminister Parts.
Tema sõnul pole tegu mitte niivõrd majanduse elavdamise kavaga, kuivõrd ettevõtetes olemasolevate töökohtade hoidmisega. Majandusministeeriumi andmetel puudutab tugipaketi kava kokku 49 370 töökohta 1330 Eesti ettevõttes.
Raha ka suurfirmadele
Homsel valitsuse istungil on arutusel kaks tugipaketiga seonduvat eelnõu: uus ekspordi riikliku garanteerimise seadus, millega loodaks ka eelkirjeldatud riiklik kindlustusfirma. Teiseks läheb valitsusse eelnõu, mis võimaldaks tagada laene erinevalt senisest ka suurematele ettevõtetele, kel on töötajaid üle 250. Samuti on kavas hakata tagatisi andma senisest märkimisväärselt rohkem.
Üks osa toetuspaketist on veel plaanitav krediidiliin pankadele, et nad saaksid soodsa intressiga raha ettevõtetele edasi laenata.
Riik annaks selleks 400 miljonit krooni, veel 800 miljonit aga laenataks mõnelt sarnaselt institutsioonilt nagu Euroopa Investeerimispank, EBRD või Põhjamaade Investeerimispank.
Eesti Panga asepresident Märten Ross ütles küsimusele, kas on mõtet sellisel ühtedelt välispankadelt raha laenamisel selleks, et seda saaksid kasutada teised Eestis tegutsevad välispangad vastuseks, et tegu poleks riikliku abiga siinsetele pankadele, kuna nende likviidsus ja kapitaliseeritus on adekvaatsed.
«Kuid kuna turul on teatav ebakindlus, siis selliste meetmetega on võimalik aidata ettevõtteid, kes on praegu ahistatud ja piiratud,» sõnas ta.
Partsi majanduse toetamise plaan
Abinõu Maksumus Abi saavate
miljardit krooni firmade arv
• 700 mln kr eest uusi laenukäendusi 1,167 350
• 2 miljardi kr eest uusi ekspordigarantiisid 2 550
• Pikaajaline laen koos pankadega 0,4 30
• Omakapitali laen 1,333 200
• Krediidiliin pankadele + riigi garantii 1,2 200
Kokku: 6,1, sh riigilt 1,7 1330
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium