Riigikontrolör Mihkel Oviiri hinnangul tuleks erakondade rahastamise süsteemi täiustamist arutades kaaluda ka uusi lahendusi, mis näiteks tagaksid kõigile reaalselt tegutsevatele erakondadele tegevus- ja valimistoetuse kaudu minimaalsed võimalused nii oma tegevuse haldamiseks kui ideede levitamiseks.
Oviir nentis riigikogu põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et see, kuidas ja mil määral erakondi riigieelarvest toetatakse, on poliitiliste valikute küsimus. «Kindlasti on otsustajate laual ka küsimus, kas jätkata praeguse riigikogu kohtade järgi rahastamise põhimõttega, jagada tulevikus raha valimistel saadud häälte järgi, toetada kõiki parlamenti pääsenud erakondi võrdselt või toimida veel mingil muul moel,» lausus ta.
Oviiri hinnangul on erakondade rahastamise süsteemi täiustamise arutelu sisukuse ja avatuse seisukohast oluline, et laiem diskussioon ei keskenduks ainult olemasoleva süsteemi parandamisele, vaid ka uute lahenduste otsimisele. Näiteks võiks tema sõnul kaaluda põhimõtet, et riigi toetus peaks tagama erakondadele teatud võrdsusmiinimumi ehk andma erakondadele teatud minimaalsed võrdsed võimalused nii struktuurseks eksistentsiks kui ka oma ideede esindamiseks.
Oviiri sõnul tähendaks see, et riik annaks erakondadele kaht eri liiki toetust: tegevustoetust, mida makstaks perioodiliselt kõigile registreeritud erakondadele oma igapäevategevuse haldamiseks, ning valimistoetust, mis oleks mõeldud erakondade programmiliste seisukohtade tutvustamiseks.
«Toetuse saamiseks õigustatud erakondi aitaks välja sõeluda ilmselt reegel, et riigi tegevustoetust ja valimistoetust ei maksta erakonnale juhul, kui tema enda kogutud liikmemaksud ja annetused moodustavad vähem kui X protsenti potentsiaalsest tegevus- või valimistoetusest. Põhimõtteks võiks olla, et väljast hangitava raha hulk peaks kindlasti ületama riigilt tuleva toetuse või olema sellest vähemalt X protsenti,» pakkus ta.
Oviir tegi samuti ettepaneku mitte küll taastada juriidiliste isikute õigust erakondadele annetada, vaid lubada neil annetada spetsiaalsesse poliitilise mõtte arendamise fondi, kust saaksid võrdsetel alustel maailmavaate edendamise projektideks raha taotleda erinevad maailmavaate edendamiseja poliitilise mõtte arendamisega tegelevad mittetulundusühingud. «Fondile tehtavad annetused läheksid nii-öelda ühte potti ega oleks kitsalt fookustatud – nad teeniksid üldist laiemat harimise ja edendamise huvi,» ütles ta.
Tema hinnangul tuleks täiendada ka keelatud annetuste loetelu, lisades sinna üritused ja tegevuse, mille ilmselge eesmärk on propageerida erakonda, millest erakond teadis või pidi teadma ning mille arvelt erakond sai rahaliselt hinnatavat hüve. Samuti tuleks tema sõnul keelata annetused, mis on tehtud eraisiku vahendusel, kuid ilmselgelt kolmanda isiku poolt või kolmanda isiku vara arvelt.
«Keelatud annetusena tuleks käsitada ka erakonna tegevuse toetamiseks erakonna liikmele loovutatavat rahaliselt hinnatavat hüve, mis ei ole kättesaadav teisele isikule, näiteks tööle vormistamine juriidilise isiku juurde ja temalt palga saamine näiva töö eest, kuigi isiku tegelik töö seisneb hoopis erakonna tegevuse korraldamises, partei huvides tegutsemises,» lausus Oviir.
Oviiri sõnul tuleks samuti täiendada erakonna vastutust, sätestades, et keelatud annetuse kajastamata, tagastamata või riigieelarvesse kandmata jätmine on süütegu.
«Usun, et nii erakonnad kui ka avalikkus saaks tugeva signaali, kui riigikogu taastaks karistusseadustikus sätestatud sanktsiooni, mis käsitles erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumist – kriminaalkorras karistus oli ette nähtud nii erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest kui ka sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik,» märkis ta ja lisas, et kahtluse korral annaks erakondade rahastamise järelevalve komisjon asja politsei menetleda ning lõppotsuse langetaks kohus.
Oviiri sõnul võiks läbipaistvuse tagamise huvides sätestada ka, et erakondadele saab annetusi teha ainult pangaülekandega, ning kehtestada parteidele positiivse netovara nõude.
Parlamendi põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise oma tööplaani tänavu juunis riigikogu juhatuse ettepanekul. Võimalike muudatuste kohta ootab komisjon erakondadelt, mittetulundusühingute liidult, uuringukeskustelt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt ning mitmelt õigus- ja ühiskonnateadlaselt ettepanekuid augusti lõpuks.
Peale riigikontrolöri on komisjonile seni oma ettepanekud esitanud Isamaa ja Res Publica Liit, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Konservatiivne Rahvaerakond, Kristlikud Demokraadid, mittetulundusühing Vaba Isamaaline Kodanik, Eesti Maailmavaate Sihtasutus ja erakondade rahastamise järelevalve komisjon.