Gümnaasiumidega on vähemalt suures plaanis otsused tehtud: paljud neist tuleb sulgeda või üheks kooliks kokku panna. Nüüd on järg põhikoolide käes.
Kool, kus käis ema, vanaema, õpetaja ja vallavanem
1. september 2012, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lapsed vajavad häid põhikoole, armastab korrutada haridusminister Jaak Aaviksoo. Postimees käis kooliaasta alguse puhul ühes niisuguses – Lääne-Virumaa serval Laekvere vallas Muuga põhikoolis.
Pisikese Muuga põhikooli 78-aastane remondimees on vana mõisahoone trepi ja väikeste klassiruumide põrandad säravaks värvinud. «Et ikka värske värvi lõhna kooli alguses majas oleks,» naeratab kooli direktor Agnes Maasild. Muidugi, vaevalt suudavad 50 õpilast igal aastal kooli põrandad viledaks joosta.
Kooli kokaabi Elke Veskilt küpsetas juba kaks päeva enne kooli algust vanas mõisaköögis prooviks hunniku pirukaid.
Kõik kolm mainitut on Muuga kooli vilistlased. Remondimees Kalju Kaldavee, kelle ema oli mõisas toatüdruk, mäletab isegi vana koolihoonet, mis sõja ajal maha põles. 20 koolitöötajast on ligi kaks kolmandikku Muuga kooli vilistlased.
Kaks kooli väikese vahega
Viis jütsi, kes paar päeva enne kooli algust mõisamajas ringi askeldavad, tõstavad kõik käe: jah, meie vanemad on ka siin koolis käinud. Ja vanavanemad ka. «Päris tavaline see pole,» tõdeb direktor ja ta hääles kõlab uhkust.
Mõisakoolist, oma valla teisest koolist, ei suuda enne koolialgust eemale hoida ka kogu taasiseseisvumisjärgse aja Laekvere valda juhtinud Aarne Laas.
Ikka sama kooli vilistlane. Kui vallamajas head aastad tagasi Muuga kooli tuleviku suhtes – siis käis seal veel sadakond last – prognoose tehti, arvati, et praeguseks on õpilaste arv kukkunud 30 peale. «Aga tegelikult on 50 last!» rõõmustab vallavanem. «Paar aastat sündis vallas rohkem lapsi,» nimetab ta ühe põhjuse.
«Sel aastal tuleb kooli suurematesse klassidesse kolm uut last – Keilast pärit perest, kes leidis siiakanti majapidamise,» lisab koolijuht.
Tõsiasi on siiski see, et viimastel aastatel on Muugas kooliteed alustanud vaid kaks, kolm või neli last, ja kui suuremad, kuni kümne õpilasega klassid – kõik on ikka liitklassid – kooli lõpetavad, siis praegu Muugas elavatest peredest palju juurde tulemas pole. Vähemalt seni, kuni kooli nooremad vilistlased oma maailmarännud ära teinud, ametikoolid lõpetanud, arenevasse kodukanti tagasi tulnud ja lapsi sünnitanud.
Direktor tõdeb, et täiskoormusega saab väikses põhikoolis töötada vaid üks õpetaja, lisaks ka õppealajuhataja ja direktor. «Õpetajad käivad ka Laekveres ja Avinurmes tunde andmas ja saavad nii enam-vähem oma koormuse kätte,» selgitab direktor.
«Kaks kooli olen vallavanemana pidanud kinni panema,» nendib Aarne Laas. «Venevere ja Rahkla – see oli paratamatu, sest 1. klassi ei tulnud enam lapsi. Aga Veneveres lõi külarahvas protestiks haridus- ja kultuuriseltsi ning lapsi sünnib seal ka jälle juurde.»
Kas väiksel vallal – 1640 elanikku – on mõtet viiekilomeetrise vahega kahte põhikooli pidada? «Korra käis mõte, et Laekverre jätta lasteaed ja algkool ning suuremad, alates 5.-6. klassist, õpiksid Muugas,» meenutab Laas ideed, millele toetajaid ei leidunud.
«Laekvere ja Muuga inimesed ei haaku omavahel,» selgitab koolijuht, kes on ise mitmendat põlve muugalane. Muuga küla 270 elanikust enamik on põliselanikud, Laekvere asula poolest tuhandest elanikust suurem osa on aga viimastel aastakümnetel sinna asunud.
«Kui Muuga kool kinni panna, mis saab siis muinsuskaitsealusest mõisamajast?» küsib koolijuht pigem retooriliselt kui konkreetselt. Muuga mõis on valla kõige väärikam hoone, mille ehitanud kuulus Vene tsaaririigi kunstnik Carl Timoleon von Neff omamoodi galeriimõisaks, mille kunsti on üksjagu siiani alles.
Kõik valla eriti pidulikud sündmused toimuvad mõisamajas. Kooli hoidmise ühe argumendina tuuakse esile ka Muuga kooli vanus: küll mitte mõismajas, aga samas külas on kool tegutsenud juba 1786. aastast.
«Umbes 200 000 eurot aastas,» arvutab vallavanem välja, kui palju kooli ja mõisamaja peale kulub. Sellest umbes pool tuleb riigilt õpetajate palgarahana.
«Ei tea, kaua nad seda kooli Muugas pidada jõuavad,» kahtleb Muuga poe müüjanna, kes ei ole selle kooli vilistlane. Teine, noorem müüjanna, kes on vilistlane, loodab küll, et saab oma lapsed kunagi mõisakooli saata.
«Siin on nii hea, et tahaks kogu aeg olla,» kiidavad lapsed mõisakooli. Kui see läbi käidud, läheb see, kes vähegi tubli õppija, Rakverre või Vinni-Pajustisse või Avinurme, aga ka kaugemale, näiteks Nõosse gümnaasiumisse.
«Ehk kümmekond last vajab rohkem toetamist,» laseb direktor peast läbi kogu koolipere. Kevadel lõpetas Muugas 9. klassi ka üks 18-aastane noormees. «Suuremas koolis oleks ta koolist välja kukkunud. Eks temaga oli igasugu probleeme,» tõdeb koolijuht. Lapsed lisavad, et viimasel aastal oli noormees juba hoopis mõistlikum.
Kõik Muuga lapsed teevad rahvatantsu, Tallinnas suurel peol on käidud siiski laulmas – koos Laekvere koorilastega. Neil on korvpalli- ja võrkpallitrennid ning turniirid – valla ainuke korralik spordisaal asub just Muugas. Nad tegelevad võitluskunstiga taiji ja sumomaadlusega – Baruto käis küll lähedal asuvas Laekvere koolis, aga ka Muuga lastele on Jaapanis pooljumala staatuses vägilane eeskujuks.
Muuga koolis on taastatud suvise aiatöö komme – kolme suvise tööpäeva eest saab kooliajal ühe puhkepäeva. Kui kaugemalt tullakse mõisa kaema, oskavad õpilased neile mõisa ajaloost ja selle ehitajaist jutustada. Kultuuriloost väikeses Muuga külas puudust pole – seal on lapsepõlve veetnud ja oma esimesed triibulised saanud kirjanik Eduard Vilde. Tema ausammas kõrgub mõisakooli ees.
Sügavate juurtega elanikud
«Nagu olete märganud, on meil ka maja väga ilus!» sõnab 4. klassi õpilane Hanno, kaval säde silmis. «Kuulus tavaline mõis, valesti ehitatud,» täiendavad tema koolikaaslased.
Ajalugu on igas külas, aga igas külas ei suudeta seda nii suureks ja oluliseks mõelda – kui pole sügavate juurtega püsielanikke, on see ka keerulisem. Igas külas pole korralikku spordihoonet, kuhu mahub ka õdus ja hea uudiskirjanduse valikuga raamatukogu – vald annab uute raamatute ostmiseks riigi 850 eurole aastas 3000 eurot lisaks.
8. klassi Luisa ja 5. klassi Marteni vanaema Ilma Lausvee – muidugi Muuga kooli vilistlane – on oma vanaema eeskujul käima vedanud Muuga maanaiste seltsi, kes on lisaks korralikule kangastelgedega käsitöötoale suutnud projektiraha eest muljetavaldava jõusaali rajada.
Segarahvatantsurühm on koos meestega seltsiliikmete arvu neljakümneni kasvatanud.
Kui seda kõike Muuga külas poleks, peaksid vallavolinikud mõne aasta pärast kooli mustemat tulevikku arutama hakkama, ja võimalik, et oleksid juba praeguseks vähemalt põhikooli vanemad klassid sulgenud.
«Üks kooli vilistlane helistas ja küsis, ega meil talle kehalise kasvatuse õpetajana tööd pakkuda pole – kahjuks praegu ei ole,» märgib direktor Agnes Maasild, hääles väike kahetsus, aga ka lootus, et ring, mis teda ja kuut teist praegu keskeas õpetajat paarkümmend aastat tagasi koju tõi, ei katke.