Ehkki eestlased pooldavad alkoholipoliitika karmistamist riigis, tuleb asjatundjate sõnul riigil endal võtta suurem roll alkovaba keskkonna kujundamisel.
Ekspert: riik on jätnud eestlaste alkokäitumise tootjate kujundada
18. märts 2009, 14:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu põllumajandusministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) läbi viidud uuringust selgus, et kui enda alkoholitarbimist hindavad Eesti elanikud valdavalt väheseks ja mõõdukaks, siis Eesti kohta tervikuna arvatakse, et vägijooke tarbitakse liiga palju.
Eesti inimesed leidsid, et rohke alkoholi tarbimisega kaasneb palju probleeme ja kahjusid, nagu alkoholijoobes sõiduki juhtimine, kuid väga mures ollakse ka laste ja noorte alkoholi tarbimise pärast.
Hiljuti avaldatud Eesti inimarengu aruande koostajad rõhutasid samuti, et üldise tervisekäitumise paranemise noorte seas nullib ära meie noorte riskialdis käitumisviis, mis algab juba väga noores eas, sest suitsu ja alkoholi proovitakse välismaa eakaaslastest varem.
Uuringust selgus, et elanike hinnangul peavad alkoholi tarbimise vähendamiseks astuma eelkõige samme tarbijad ise ning oma suhtumise ja tarbimiskäitumise muutmise kaudu näitama paremat eeskuju lastele.
Samas on elanike arvates vaja ka riigipoolset algatust alkoholipoliitika erimeetmete rakendamisel. Kõige olulisemaks peeti just valitsuse initsiatiivi.
Vähendada tuleks reklaami, eristada alkohol poes karastusjookidest
Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse sõnul on eestlaste alkoholitarbimine selgeks näiteks, kus riik on hoidunud ise keskkonda kujundamast ning jätnud selle meie kohalike alkoholitootjate teha.
«Hinnates küll väga neid töökohti, mida õlle-ja viinatööstus on loonud, on alkoholi liigtarvitamise kaasa toodud tervisekahju paraku kordades suurem. On päevaselge, et riik peab endale suuremat rolli võtma,» on Jesse veendunud.
«Esimese sammuna piirati üleriigiliselt öine alkoholimüük - ning see andis kindlasti ka oma panuse rekordiliselt väiksesse liiklussurmade arvu eelmisel aastal,» tunnustas Jesse riigipoolseid samme.
«Kindlasti peab piirama alkoholireklaame - see on tõestatud, et sagedasem reklaamide nägemine suurendab tarbitavaid alkoholikoguseid. Kindlasti on vaja teha poodides vahe sisse alkoholi ja karastusjookide müügilettidesse,» on Jesse veendunud ning lisab, et see on ainult osa.
«Tugevdada tuleb ka oskust teostada niinimetatud grupikontrolli või eneseregulatsiooni - ehk et pidu pidav seltskond ise ka hoolitseks selle eest, et keegi ei läheks purjus peaga rooli, ujuma ega ühelgi muul moel iseenda ja teiste tervist ja elu ohtu ei asetaks.»
Suitsetamise piiramise osas on positiivseid märke juba näha
Jesse sõnul ongi suitsetamise ja alkoholi liigtarvitamise levimus väga head näited sellest, kas riigil on võimalik inimeste tervisekäitumist ja inimest ümbritseva keskkonna tervislikkust mõjutada. Suitsetamise poole pealt võib Jesse sõnul tuua positiivsemaid näiteid riigi tegevusest.
«Tubaka osas oleme olnud riigi poolt oluliselt jõulisemad - tubakareklaam on keelatud, töökohtades ja ühiskondlikes ruumides suitsetada ei tohi. Riik pakub ka suitsetamisest loobuda tahtjatele nõustamisabi,» tõdes Jesse.
Tema sõnul näitab riigipoolsete sammude tulemusi statistika, mille kohaselt oli 2000. aastal meeste seas igapäevasuitsetajaid 45 protsenti ning mullu 38 protsenti.
«Kõige rõõmustavam ja ilmekaim näide riigipoolse sekkumise edukusest tervisliku keskkonna kujundamisel on inimeste viibimine suitsuses töökeskkonnas: 1990. aastal olid pea pooled Eesti töötajatest iga päev vähemalt tunni oma töö juures suitsuses õhus, 2008. aastal oli see arv 12,9 protsenti,» lisas Jesse.
«Muidugi on vaja teha enamat, sest suitsetamine meil on ikka levinum kui naaberriikides. Kuid tubaka näitel saame öelda, et aktiivselt keskkonda kujundades on võimalik teha inimestel tervislike valikute tegemine hõlpsaks ja eelistatumaks valikuks,» tõdes Tervise Arengu Instituudi juht.