Venemaa välisminister Sergei Lavrov ründas laupäeval taas Eestit ja Lätit kodakondsuspoliitika pärast, nimetades olukorda «häbiväärseks», vahendas Interfax.
Lavrov ründas taas Eestit ja Lätit kodakondsuse teemal
1. september 2012, 21:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kodakondsusetuse probleem on jätkuvalt üks meie põhilisi probleeme suhetes Euroopa riikidega. See on häbiväärne Euroopa Liidu ja ka NATO jaoks, kes positsioneerib ennast mitte niivõrd sõjalise bloki kui «demokraatia koolina»,» ütles Lavrov laupäeval Moskvas rahvusvaheliste suhete instituudi tudengitele esinedes.
Vene välisministri sõnul on Eestile ja Lätile esitanud määratlemata kodakondsuseta isikute teemal soovitusi ja ettepanekuid Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöörorganisatsioon OSCE kui ka ÜRO, kuid «need riigid on ettepanekuid eiranud».
Lavrov kutsus Eestit ja Lätit andma kodakondsus automaatselt määratlemata kodakondsusega inimestele sündivatele lastele ja vanematele inimestele, kellele on eesti või läti keele õppimine liiga keeruline.
Eestis on määratlemata kodakondsusega inimeste arv pärast iseseisvuse taastamist kordades vähenenud. Kui 1991. aastal moodustas määratlemata kodakondsusega inimeste osakaal rahvastikust üle 30 protsendi, siis praegu on see alla seitsme protsendi.
Eestis on määratlemata kodakondsusega inimestel võimalik oma lastele taotleda kodakondsust lihtsustatud korras.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on loendatud 1 294 236 Eesti püsielanikust 1 101 761 Eesti kodanikud. Võrreldes eelmise rahvaloendusega on Eesti kodanike osatähtsus elanikkonnas suurenenud 80 protsendilt 85 protsendile, selgus statistikaameti augusti keskel avalikustatud andmetest. Rahva ja eluruumide loendusel loendati esialgsetel andmetel 1 101 761 püsivalt Eestis elavat Eesti kodanikku, mis on 6018 võrra rohkem kui 2000. aasta rahvaloendusel, kui kodanikke oli 1 095 743. Kodanikest olid 597 652 naised ja 504 109 mehed.
Eesti kodanikuna määratles end 85,1 protsenti, välisriigi kodanikuna 8,1 protsenti, määratlemata kodakondsusega oli 6,5 protsenti loendatud püsielanikest. Kodakondsuse jättis märkimata 3116 isikut. Võrreldes eelmise loendusega on vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute osatähtsus 12,4 protsendilt 6,5 protsendini ja kasvanud välisriigi kodanike osatähtsus 6,9 protsendilt 8,1 protsendile.
Eestis langes mullu kevadel määratemata kodakondsusega inimeste arv alla 100 000. Politsei- ja piirivalveameti andmetel elas tänavu juuni lõpu seisuga Eestis määratlemate kodakondsusega inimesi 96 030.