Uus-Meremaa kinnitas täna, et plaanib tuleva aasta aprilli lõpuks oma väed Afganistanist välja tuua, see on kuus kuud varem kui algselt kavandatud, kirjutab AFP.
Uus-Meremaa väitel ei lahku nad Afganistanist hiljutiste langenute pärast
3. september 2012, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jonathan Colemani sõnul on nüüdseks korraldatud NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAFi) koosseisus Bamiyani provintsis teeninud 145-liikmelise provintsi ülesehitusmeeskonna kojutoomine. Tema sõnul õnnestus tänu Uus-Meremaa pingutustele viia olukord selleni, et Bamiyanist sai üks esimesi piirkondi, kus julgeolekuvastutus anti afgaani oma vägede kätte.
«Me ei tohiks alahinnata väljakutseid, mis afgaanide ees jätkuvalt seisavad,» lisas Coleman. «Me peaksime ka tunnustama nende vaprust ja ohvreid, kes on selles provintsis teenides elu kaotanud.»
Veebilehe icasualties.org andmeil on Afganistanis langenud 11 uusmeremaalast. Kuigi Uus-Meremaa sõdurid teenivad juba 2003. aastast selle kriisiriigi kontekstis suhteliselt rahulikus Bamiyamis, on kõik 11 surma tulnud viimase kolme aasta jooksul.
Esimene Afganistanis surnud uusmeremaalane oli 2010. aasta 8. märtsil langenud 28-aastane leitnant Timothy Andrew O'Donnell. Järgmised neli ohvrit tulid 2011. aastal ning tänavu on Afganistanis langenud kuus uusmeremaalast. Viimastest omakorda viis surid möödunud kuul – neist kolm korraga ühes mässuliste pommirünnakus.
Uus-Meremaa valitsus ise eitab seoseid viimasel ajal kasvanud ohvrite arvu ja kiirendatud väljatoomise vahel, väites, et lahkumisplaan oli laual juba kuid. Umbes 40 Kabulis baseerunud eriväelase missiooni lõpetas Uus-Meremaa juba mullu märtsis.
Välisminister Murray McCully lubas, et Uus-Meremaa toetab ka edaspidi Bamiyani arengut ja Afganistani ohvitseride koolitamist.