Riigikogu liige Mart Nutt on seisukohal, et Eesti võiks kasutada Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pakutud võimalust piirileppe arutelusid jätkata. Initsiatiiv tuleks aga võtta mujal – sihiga sõlmida kahe riigi memorandum või kommünikee, mis senised varjud piirileppe kohalt kaotaks.
Nutt nentis, et Lavrovi sõnavõtt Vene Föderatsiooni valmidusest piirileppega jätkata ei tulnud talle üllatusena, sest selliseid vihjeid on riigi diplomaadid teinud juba vähemalt 2008. aastast. «Niisiis peaks hoopis analüüsima. miks Lavrov pidas vajalikuks seda avaldust uuesti teha.»
Nuti sõnul on ettepaneku taga ilmselt mitmed majanduspoliitilised kaalutlused. «Üks neist on kindlasti see, et Eesti siiski lubaks oma majandusvööndis Nord Streami täiendavaid torusid,» ütles ta.
Sellele lisandub Venemaa võimalik viisavabadus Euroopa Liiduga, mis samas ei ole otseselt sõltuv piirilepingu puudumisest.
Kolmandaks on seni lahenduseta rida küsimusi, mille lahendamise on Venemaa Eestiga seni blokeerinud. «Need puudutavad Narva ülesõitu; ilmselt ka energiaküsimusi; võimalik, et ka Narva elektrijaama teemat. Kuna Venemaa on soovinud neid lahendusi näha koos piirileppega, siis see võib olla põhjuseks, miks see teema nüüd tõstatati.»
Välistatud ei ole ka see, et Venemaa diplomaatilises juhtkonnas on isikuid, kelle arvates oli lepingult allkirja tagasivõtmine 2005. aastal läbi mõtlemata käik.
Ohtlikud valikud
Nuti sõnul on lahendusi mitmeid, kuid nii mõnegi puhul on Eestil oht sattuda halba olukorda.
«See tunduks suhteliselt koomiline, kui Eesti enda poolt tühistab juba ratifitseeritud lepingu ja alustatakse uuesti läbirääkimisi teema üle küsimustes, milles pooled on tegelikult kokku leppinud,» tõi ta näite.
Lavrov viitas taaskord, et läbirääkimiste jätkumine sõltub sellest, kas Eesti võtab tagasi piirilepingu seadusele lisatud deklaratsiooni. «Tegemist on ikkagi Eesti siseriikliku aktiga. Kui teine riik ütleb, et te peate muutma oma seadust, et lepinguga saaks edasi minna, siis see on suhteliselt pretsedenditu sekkumine teise riigi siseasjadesse,» lisas Nutt.
«Kolmandaks, kui vaatame diplomaatilist kavalust, siis Venemaa on üldiselt lähtunud sellisest mudelist, et avansina antud vastutulek seab läbirääkimiste lati uuele kohale. Näiteks kujutame ette sellist olukorda, kus Eesti peaks ratifitseerimise seadusest Tartu rahu märkiva deklaratsiooni välja võtma. Venemaa näiteks teeb siis omapoolse avalduse, milles esiteks tervitab, et Eesti on võtnud aru pähe ja loobunud õigusliku järjepidevuse poliitikast. Selletõttu Venemaal on alust väita, et nüüd olete samasugused nagu teised liiduvabariigid. Teiselt poolt rõhutab Venemaa, et see otsus oli Eesti enda oma ja siseasi. Nii võib Vene pool jätta Eesti rumalasse olukorda,» kirjeldas ta.
Seetõttu peab Nutt õigeks välisminister Urmas Paeti käitumist, kes jäi pärast Lavrovi avaldust endale kindlaks, öeldes, et Eesti on omalt poolt kõik lepinguks vajalikud sammud astunud.
«See ei saa kindlasti nii olla, et Eesti läheb, müts peos, andeks paluma. Mina arvan, et Eesti pool peaks nüüd kindlasti kasutama diplomaatilist initsiatiivi – mitte niivõrd arutama selle üle, kuidas Vene initsiatiiviga kaasa minna, vaid näiteks üks variant on see, et välisministrite tasemel pakutakse välja kas ühiskommünikee või memorandum, milles osapooled deklareerivad, et neil ei ole piiriküsimuses eriarvamusi ega teineteise suhtes piirialaseid pretensioone,» pakkus Nutt. «See kommünikee peaks olema piisav, et Venemaa taastab oma allkirja ja ratifitseerib lepingu.»