Üleeile orbiidile lennutatud satelliit GOCE pälvis teadlaste tähelepanu kui «ilus» kosmosesõiduk. Seiresatelliidi eesmärgiks on kaardistada Maa gravitatsioonijõudu.
Kaunitar-satelliit kaardistab Maa külgetõmbejõudu
Üleeile Venemaa põhjaosas asuvalt Plessetski kosmodroomilt taevasse lennutatud Euroopa kosmoseagentuuri ESA satelliit peaks andma Maa külgetõmbejõu kohta senisest palju täpsemat infot.
GOCE-programmi ühe juhi Danilo Muzi sõnul pole meie praegused teadmised Maa gravitatsioonist täielikud. «Gravitatsioon on jõud, mida kogeme iga päev, see hoiab meil jalad maas. Kuid valitseb üldine väärarusaam, et see on kõikjal üle maailma ühesugune, mis pole tõsi. Kui läheme põhjanabale, siis kaalume rohkem kui ekvaatoril,» selgitas Muzi BBC-le.
Gravitatsiooni kõikumist seletab planeedi kuju – Maa on veidi lopergune, lisaks pole maapind ühtlase tihedusega. Kõik see tähendab, et planeedi mass on ebaühtlaselt jaotunud ja seetõttu on erinevad ka gravitatsioonijõud. Vahed on aga imeväiksed ning nende mõõtmiseks on vaja väga täpseid riistu.
Mõõteriistade keerukus ongi üks põhjuseid, miks GOCE start nõnda kaua aega võttis – erinevate tehniliste probleemide lahendamine lükkas satelliidi starti edasi kaks aastat. Satelliidi südameks on gradiomeeter – seade, mis mõõdab kiirendusmõõturite abiga üliväikesi kõikumisi Maa gravitatsiooniväljas.
GOCE mõõtmistulemuste abiga peaksid teadlased saama kõigepealt täpse ülevaate maakera gravitatsiooniväljast. Nende andmed aitavad näiteks selgitada, kuidas ookeani veemassid liiguvad ja maailma kliimat mõjutavad. Parem arusaamine maakera massi jaotusest võib aidata uurida vulkaane ja maavärinaid. Ning kuna gravitatsioon on tähtis ka kõrguste mõõtmise juures, võivad satelliidi andmed kaasa aidata universaalse kõrguste võrdlussüsteemi kinnistumisele.
GOCE on osaks juba 1999. aastal algatatud ESA programmist «Earth Explorer». Sellega soovitakse süvendada teadmisi meie planeedi põhialustest – selle atmosfäärist, ookeanidest, biosfäärist ja sisemusest.
Lisaks hindamatule teadusinfole on GOCE teadlaste lemmik ka välimuselt. «See on kõige ilusam satelliit, mis kunagi ehitatud,» kirjeldas GOCEt BBC-le Müncheni ülikooli teadlane Reiner Rummel. Rohkem kosmoselaeva kui satelliiti meenutava viis meetrit pika GOCE välimusel on aga head põhjused – nimelt peab see tegutsema väga madalal, umbes 260 km kõrgusel, kus selle liikumist mõjutab veel ka atmosfäär.
Esimesed täielikumad andmed peaksid GOCE-lt laekuma hakkama suve lõpuks. Missioon saab läbi siis, kui tühjaks saab satelliidi mootorit toitev ksenoonipaak.