Suurfirmad soovivad saada vabastust elektriaktsiisist ja panna piiri rohelise elektri tootmise toetuse tõusule, lootes sellega parandada oma konkurentsivõimet.
Suurfirmad tahavad priiks saada elektriaktsiisi maksust
19. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puitmassitehas Estonian Cell tasub ligi 12 miljonit krooni elektriaktsiisi aastas. Suurfirmale, mille käive on ligikaudu miljard krooni aastas, oleks see justkui peenraha. Aktsiis koos käibemaksuga on 5,9 senti kilovatt-tunnilt. «Ütleme nii, et kui ettevõte tegutseb nulli või miinuskasumiga, siis on suur vahe, kas miinus on üks või 12 miljonit,» kommenteeris Estonian Celli juht Riia Ratnik.
Ratnik märkis, et kahjumi pärast tuleb kulusid kokku hoida. «Kas aktsiisi arvelt või kusagilt mujalt,» lausus Ratnik. «Personalikulude kärpimine mõjub riigikassale valusamalt.»
Kahjumid kasvavad
Estonian Cell lõpetas mulluse aasta kahjumiga, selle suurust Ratnik enne aktsionäride üldkoosolekut avaldada ei taha. Kahjum terendab ka tänavu. Ratniku sõnul on puitmassi hind maailmaturul kukkunud 30 protsenti.
Puitmassitehas koos Repo vabrikute, Kunda tsemenditehase ja pelletitootja Graanul Investiga on koondunud elektrienergia suurtarbijate liitu. Liit saatis äsja rahandus- ja majandusministrile kirja, milles teeb ettepaneku, et aastas üle 20 GWh elektrit tarbivad firmad võiks saada aktsiisivabastuse.
Liit märkis, et aktsiisisoodustus või ka täielik vabastus oleks oluline konkurentsivõime tagamiseks eksportimisel. Samuti on kõikide Eesti naabermaade elektriaktsiisimäärad madalamad.
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis, et peab õigeks suurettevõtete elektriaktsiisivabastust. «Pooldame ettevõtete toetamist, aga saame aru, et see ei ole praegu väga lihtne riigieelarve pingelise seisu pärast,» lausus Kisel.
Kiseli sõnul lubaks eurodirektiiv suurettevõtteid aktsiisist vabastada, rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel oleks sammul positiivne mõju. Riigieelarvesse on selleks aastaks kavandatud 330 miljonit krooni elektriaktsiisi. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul on ministeerium pigem aktsiisivabastuse vastu.
«Elektrienergia suurtarbijate liidu ettepanek on alles värske ja nõuab analüüsi, mistõttu pole praegu veel rahandusministeeriumis seisukohta kujundatud,» ütles Uusküla. «Kindlasti ei tule kõne alla täielik maksuvabastus, sest see poleks motiveeriv säästliku tarbimise eesmärki silmas pidades.»
Samuti soovitavad ettevõtjad panna piir rohelise elektri tootmise toetuse tõusule.
Taastuvenergia toetus oli mullu 3,03, tänavu on aga 6,07 senti kilovatt-tunnilt. Ka seda tasu tuleb maksta igalt kilovatt-tunnilt. Suurfirmadele, mis kasutavad elektrimahukat tootmist, on pealtnäha mõnesendine kulutus kokkuvõttes suur väljaminek.
Lubatud täielik vabastus
Kunda Nordic Tsemendi tegevjuht Meelis Einstein ütles, et ka tsemenditehas tegutseb praegu kahjumiga. Ainuüksi müügimahud Eestisse on kukkunud aastaga kolm korda.
«Meie kirja mõte on selles, et rohelise elektri tootmise tasu kasvu lõppu ei ole näha,» ütles Einstein. «Kas järgmisel aastal kasvab tasu jälle kaks korda?»
Eesti elektriaktsiis on praegu 3,2 eurot ehk 50 krooni MWh kohta. Elektrienergia suurtarbijate liit tuletas oma kirjas valitsusele meelde, et vähim lubatud aktsiisimäär on pool eurot. Tööstusettevõtteist suurtarbijatele võib pakkuda ka täielikku vabastust.
Liit leiab, et aktsiisi määr võiks olla diferentseeritud vastavalt tarbimisele, kuid kõige lihtsam oleks saada üle 20 GWh aastas kulutavaile ettevõtteile maksuvabastus.