Pärast möödunud nädalal toimunud vabariiklaste parteikongressi, kus Mitt Romney kinnitati ametlikult erakonna presidendikandidaadiks, on kord demokraatide käes. Sel nädalal Põhja-Carolina suurimas linnas Charlotte’is kohtuvad demokraadid nimetavad Barack Obama ametlikult presidendikandidaadiks ning loodavad rahvast veenda, et ametisolev riigipea väärib tagasivalimist.
USA suurparteide kongressidel ei arutata suuri ja sisulisi küsimusi. Valimisplatvormi põhiseisukohad on juba varem paika pandud ning ka presidendikandidaadid on selleks ajaks selgunud. Siiski on tegu traditsiooniliste kogunemistega, kus kandidaatidele pannakse viimane pitser.
Võrreldes 2008. aastaga, kui Obama lubas Denveris toimunud demokraatide parteikongressil erakonnakaaslaste ees peetud kõnes päästeinglina Ameerika vabariiklaste ikke alt vabastada, taastada pettunute kaotatud usu ja uhkuse ning päästa koduplaneedi, on toona inspireerivalt mõjunud Obama oma sära kaotanud.
Paljud ameeriklased, kes ülistasid Obamat kui uue poliitikute põlvkonna tõrvikukandjat, on tema poliitikas pettunud, kuvand Obamast kui poliitika superstaarist ning lootuste ja muutuste kehastusest on mõranenud.
Nelja aasta taguse ajaga võrreldes on töötute ridadesse lisandunud veel kolm miljonit ameeriklast ning riigivõlg on paisunud viie triljoni dollari võrra, millest paljude ameeriklaste jaoks piisab süüdistamaks Obamat oma lubaduste murdmises.
2008. aasta presidendikampaaniast alates Obama antud lubaduste täitmist kontrollinud Pulitzeri auhinnaga pärjatud võrgulehekülje PolitiFact.com arvepidamise andmetel andis Obama kokku 508 lubadust. Neist on ta suutnud praeguseks täita 37 protsenti, millest olulisemad on Iraagi sõja lõpetamine ja Obamacare’iks ristitud tervishoiureform.
Kui Obamal on jäänud oma esimese, 1461 päeva kestva ametiaja lõpuni veel neli kuud, on PolitiFacti hinnangul president murdnud 16 protsenti lubadustest. Ülejäänud on lõppenud kompromissiga, takerdunud või veel töös.
Paljud algatused on jäänud toppama Kongressi, kus Obama ametiaja alguses olid mõlemas kojas enamuses veel demokraadid, kuid mille alamkojas haarasid 2011. aastal kontrolli vabariiklased.
Paljud eksperdid peavad olulisimaks Obama murtud lubaduseks aga suutmatust taastada ameeriklaste lootus paremale tulevikule ja tuua kaasa muutusi riigivalitsemises. Sellele juhtis läinud nädalal tähelepanu ka Romney, kelle sõnul asendusid Obama valimislubadused «pettumuse ja lõhedega».
Demokraadist presidendi Bill Clintoni endise nõuniku ja praeguse poliitikavaatleja William Galstoni sõnul on just Obama suutmatus muuta riigivalitsemist ning leida parteideüleseid kompromisse tinginud selle, et Obama pole saanud paljusid oma lubadusi ellu viia.
«Minu arvates on see kõige olulisem lubadus, mida president pole suutnud ellu viia,» märkis Galston. «Ajaloolased vaidlevad veel kaua, kas ta püüdis ja ebaõnnestus või ei püüdnud tegelikult üldse.»
Murtud lubadused on kajastunud aga ka Obama toetusnumbrites. Kui 2009. aasta jaanuarikuise ametisse vannutamise järel kerkis Obama toetus 70 protsendini, siis nüüd on tema toetus püsivalt alla 50 protsendi. Seda vaatamata Obama toetajate märkustele, kelle sõnul sai ametisolev president oma vabariiklasest eelkäijalt päranduseks suurima kriisi Suurest Depressioonist alates.
Vaatamata oma oponendi nõrkustele pole vabariiklased suutnud valimiseelsetes arvamusuuringutes liidriohje haarata. Kaks kuud enne 6. novembri valimisfinišit on kahe rivaali toetus pea võrdne ning Romney populaarsuse suurenemine pärast meedia tähelepanu keskmesse tõusnud parteikongressi osutus lühiajaliseks.
Obama võttis selle kokku tõdemusega, et tema ebaõnnestumistele tähelepanu juhtinud Romney pole pakkunud ainsatki uut ideed.