Elcoteq üritab koondatavate muret leevendada

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elcoteqi tehases on pinevad päevad, 7. aprillist peab lahkuma 360 töötajat.
Elcoteqi tehases on pinevad päevad, 7. aprillist peab lahkuma 360 töötajat. Foto: Liis Treimann

Et need 360 Elcoteqi töötajat, kel 7. aprillist enam tehase väravasse asja pole, lahkuksid suurema kibestumiseta ja leiaksid jõudu jätkata mõne aja pärast mõnes teises firmas, pakub ettevõte neile nõustamist ja karjäärikoolitust.



Ettevõte alustas õigest otsast – kõigepealt registreeriti inimesed stressikoolitusele. Sest stress on esimene asi, mis koondamisvestlusele kutsutut valdab. Ükskõik kui ilusasti personalijuht teate edastab, ei jäta see kedagi külmaks. Isegi siis, kui midagi niisugust oodata oli.



Järgmisena tahab inimene teada oma võimalusi. Selleks on Elcoteq koos tööturuameti ja töötukassa spetsialistidega korraldanud ettevõttes mitu nõustamist. Mõnel päeval koguneb söögisaali sadu inimesi – nii neid, kel koondamisteade juba käes, kui ka teisi, kes ennast võimalikuks halvaks uudiseks tuleviku tarvis ette valmistavad.



Töötukassa juhatuse liikme Erik Aasa powerpoint-esitlust kuulatakse hoolega ja tehakse märkmeid. Kellel ja mis tingimustel on õigus töötuskindlustushüvitist saada, kui kaua ja kui palju seda makstakse, millised dokumendid on vajalikud, kuidas käituda korduva töötuks jäämise korral – need on vaid mõned küsimused, millele koos vastust otsitakse. Seaduse nüanssides on asjatundjate abiga igal juhul lihtsam orienteeruda.



Teises nõupidamistoas käib parasjagu psühholoog Tiina Saare karjäärikoolitus. Nagu ikka, leiab aset ka rollimäng. Koolitaja palub inimestel kujutleda ennast oma unistuste ametisse ja siis paarikaupa seda vastastikku tutvustada. Hiljem küsib, kui suureks hindavad mängijad tõenäosust, et selles ametis tõesti tööd leida õnnestub.



Kõige kindlam on üks mees, kes pakub oma unistuste ametiks rahvusvahelisi vedusid, ta usub, et selle saavutamise tõenäosus on saja protsendi ligidal. Sest ta on juba ettevalmistusi teinud. Üks naine tahaks olla rõivaste modelleerija, kuid kuna tal õmblejakutset pole, siis hindab tõenäosuseks vaid 40 protsenti.



Teine naine sooviks jätkata kunstnikuna, kolmas turismitalu perenaisena. Nooruke neiu, kes praegu tegeleb materjali sisseostuga, peab plaani avada netipood, kuid kas ta hakkab seal müüma mööblit või midagi muud, pole veel selge.



Vajalikud nõuanded


Nooruses muusikat õppinud ja pianistiks saada soovinud keskealine naine sooviks jätkata kultuuri vallas. Kuna aga klaverimänguoskused on vahepeal rooste läinud, siis võiks ta olla näiteks muusikakooli direktor. Eriti tõenäoseks ta seda siiski ei hinda.



Edasi räägib psühholoog sellest, mis takistab meil õnnetunde tekkimist, tutvustab erinevaid suhtlemismudeleid ja välismaiseid teooriaid. Ta süstib inimestesse eneseusku, rääkides, et kõige tähtsam isik on Mina Ise. Kuna tööintervjuul on oluline kontakti loomine, usalduse tekitamine ja uue olukorraga kohanemine, tulevad jutuks needki teemad.



Saare sõnul on tööturuameti karjäärinõustamine liiga ohvrimeelne: töötud käivad ennast lihtsalt arvele võtmas, et hüvitist saada.  Tema rõhutab oma koolitustel, et inimene on võimalikule tööandjale partner ja tal on õigus panna oma elu ise kildudest kokku. «Ehkki võimalusi on praegu tõesti vähe, tuleb inimesi julgustada neid otsima,» lausus ta.



Koolituse vaheajal saame jutule ühega koondatutest. Nadež­da Krjukova töötas Elcoteqis tootetehnikuna. Ta on seda tööd teinud juba 14 aastat ja saab nüüd koondamishüvitiseks seitsme kuu palga.



Ütleb, et oli praeguse töö kaotuseks varakult valmistunud ja suhtub sellesse rahulikult. «Äkki see annabki mulle võimaluse astuda samm mingis hoopis uues suunas,» leiab ta halvast asjast ka midagi head.



Erinevad võimalused


Naine ütleb, et enam ta nii tehnilist tööd teha ei tahaks. Esialgu soovib veidi puhata ja oma Venemaal elavaid sugulasi külastada. Keeli tahaks koolis vaid saksa keelt õppinud naine nüüd, mil aega rohkem, ka juurde omandada. Tema ongi see, kes rollimängus oma edasise elu kultuuriga siduda soovis.



Polegi nii utoopiline, sest tema poeg on just selles vallas tegev ja ehk leiab emalegi rakenduse. Raha lubab kahe täiskasvanud poja ema esialgu kõrvale panna, kuna pole kindel, et kohe uue töö saab.



Jaan Lehtsalu nii palju koondamishüvitist ei saa, sest on töötanud ettevõttes vähem aega, kuid tema ametikoht oli kõrgem – mees töötas tootmisjuhina ja tal oli 250 alluvat.



«Kui koondamisteate kahe nädala eest sain, tõusis veri pähe ja selg läks märjaks. Ehkki ma aimasin seda mingil määral ette. Nägin ju, kuidas tootmise mahud järjest vähenesid. Arvan, et otsustavaks sai see, et ma ei oska inglise keelt,» meenutab ta juhtunut.



Nüüd on Lehtsalu olukorda hinnanud ja maha rahunenud, ehkki teatud ebakindlus ja ärevus on endiselt sees. Kuna töö otsimine pole seni tulemusi andnud, siis on ettevõtlik mees otsustanud koondamistasu toel veoauto liisida ja sellega ise endale tööd andma hakata.



Kommentaarid
Copy
Tagasi üles