Suurkoondajate sekka tungivad uued firmad

Just selliseid õpetussõnu jagas üks lugeja eile Postimehe veebilehel töötuks jääjatele, kelle arv lööb üha uusi rekordeid. Kui mullu oli Eestis kollektiivseid koondamisi teinud ettevõtteid 238, siis tänavu on neid mõne kuuga juba 146.

Seaduse järgi tähendab kollektiivne koondamine seda, et firma lõpetab töölepingu korraga suurema arvu töötajatega, ja selleks tuleb tööinspektsioonilt taotleda luba.

Ehkki viimase aasta suurimat koondajat Kreenholmi keegi niipea ei löö, muutub edasine pingerida pidevalt. Näiteks kui veel veebruari lõpu seisuga olid suurimate koondajate seas Pärnu Linavabrikule lisaks ka Stora Enso ja Marat, siis tänavu esimeste kuudega kerkisid nende kõrvale Norma ja Kohilas tegutsenud paberivabrik Atlanta Office Products.

Käsil 11 taotlust

Tööinspektsiooni andmetel on neil praegu läbivaatamisel 11 taotlust, milles firmad paluvad luba kollektiivseks koondamiseks. Märtsi esimesel nädalal esitasid ettevõtjad tööinspektsioonile 15 taotlust kollektiivseks koondamiseks, jaanuaris ja veebruaris vastavalt 62 ja 75.

Seega löödi taas rekord – mullu oli enim kollektiivse koondamise taotlusi novembris ja detsembris, kuid need jäid mõlemal juhul alla 70.

Töötukassa avalike suhete juhi Anu Ojasalu sõnul on ka kollektiivse koondamise hüvitised löönud rekordeid. «Selle aasta kahe kuuga on välja makstud juba 27 miljonit krooni, mis on vaid 2,2 miljoni võrra vähem kui 2007. aastal kokku,» nentis Ojasalu.

Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu tõdes, et kahjuks pole riigil infot selle kohta, millistel ettevõtetel on probleeme palga või koondamishüvitise maksmisega.

Tuleb õigust nõuda

«Töötajatel, kes ei ole kätte saanud koondamishüvitist, soovitame pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Kui tegemist on pankrotiga, siis tuleks nõuetega pöörduda pankrotihalduri poole,» rõhutas Vilu.

Nii on võimalik saada tööandja maksevõimetuse hüvitist, mida makstakse just neile, kes pole firma pankroti tõttu töötasusid saanud. Kuid kui üldine töötute ja töötuskindlustushüvitiste saajate arv kasvab, on tööandja maksevõimetuse hüvitise saajate hulk püsinud jätkuvalt samal tasemel.

Alates 1. juulist, mil jõustub uus töölepinguseadus, ei pea aga ettevõtjad enam tööinspektsioonilt nõusolekut ja kooskõlastust küsima, ei töölepingute kollektiivse lõpetamise, osalise tööaja ega  osaliselt tasustatava puhkuse kohta. «Seega alates juulikuust meil sellist informatsiooni enam ei ole,» märkis Vilu.

Kollektiivne koondamine

•    Kuni 19 töötajaga firma puhul tähendab kollektiivne koondamine vähemalt viie ja kuni 100 töötajaga firma puhul kümmet koondatavat.
•    300 ja enama töötajaga firma võib tööinspektsioonilt luba taotledes koondada korraga vähemalt 30 inimest.
•    Kollektiivset koondamist tegi 2008. aastal 238 firmat, 2007. aastal oli neid 114.
•    Kollektiivselt koondatuid oli 2008. aastal 5874 inimest, 2007. aastal 2567 ja 2006. aastal vaid 1595.
•    Kokku maksti 2008 kollektiivsete koondamiste hüvitisteks 75,4 miljonit krooni, 2007. aastal 29,2 miljonit krooni ja 2006. aastal 15 miljonit krooni. 

Suuremad koondajad

Kollektiivse koondamise hüvitise saajad

(otsused 1. märts 2008 –
28. veebruar 2009)
KREENHOLMI VALDUSE AS    979
PÄRNU LINAVABRIK    230
STORA ENSO TIMBER AS    179
MARAT    168
MAKSU- JA TOLLIAMET     163
(otsused 1. jaanuar –
18. märts 2009)
AS NORMA    212
ATLANTA OFFICE PRODUCTS     183
PKC EESTI AS    144
AMPHENOL CONNEXUS OÜ    131
KALEV MEEDIA    93

Teised suuremad koondajad*
Elcoteq Tallinn, Eesti Post,  Riigimetsa Majandamise Keskus, Polyform, Hiab Balti, Dolphin, Eesti Põlevkivi, Paikuse Saeveski, Spacecom, JOT Eesti, Estonian Air, Konesko, Oü Terminal Services,  Bladhs Eesti, Norfolier Baltic Oü, Eesti Raudtee, Segerström Automotive Oü, Mistra-Autex.
* Tööinspektsiooni viimase 12 kuu jooksul antud kooskõlastused rohkem kui 50 töötaja koondamiseks.