Simm oli Rahumäe arestimajas haruldane kinnipeetav

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimestel arestimajas veedetud kuudel oli Herman Simm muust maailmast sama hästi kui ära lõigatud.
Esimestel arestimajas veedetud kuudel oli Herman Simm muust maailmast sama hästi kui ära lõigatud. Foto: Mihkel Maripuu

Eelmisel nädalal arestimajas taas kokku kukkunud ja tervisekontrolliks haiglasse viidud Herman Simmi põdurat tervist laastasid eeluurimise ajal täieliku suhtlemiskeeluga üksikkambris veedetud kuud. 


Streikiva tervisega Simm oli haiglas käinud ka varem, kuid kõik tervisenäitajad olid ka seekord enam-vähem normis ning ta lubati möödunud esmaspäeval Tartu vanglasse sõidutada.



«Ma usun, et te saate ise aru, mis juhtub inimesega, kes on väga elav suhtleja, kuid kellele on mitmeks kuuks kohaldatud täielik suhtluskeeld ja kes ei näe selle aja jooksul kedagi teist peale uurijate ja arestimaja töötajate,» nendib Simmi kaitsja Owe Ladva.



Simmil polnud võimalust pidada kirjavahetust oma samuti kuriteokahtluse all olnud abikaasa Heetega, kes veetis arestimajas mehega ühel ajal poolteist kuud. Ainsaks sidevahendiks muu maailmaga oli tal arestimajas veedetud poole aasta jooksul kambrisse toodud ajalehed ning raadio.



Kaitsja sõnul oli üksi neljale inimesele mõeldud avarasse kambrisse lukustatud Simm uurimise huvides nii põhjalikult muust maailmast eraldatud, et vahi all veedetud esimestel kuudel ei võimaldatud talle isegi mitte lühiajalisi jalutuskäike värskes õhus.



«Alles lõpus sai ta Rahumäe arestimajas õiguse tunniajalisteks jalutuskäikudeks spetsiaalses jalutuskohas arestimaja juures,» kirjeldab Ladva.



Arestimaja ülema asetäitja vanemkomissar Karla Kilk mäletab Simmi kui arestimaja jaoks äärmiselt ebatavalist asukat.



Kilk ütles, et temale teadaolevaist on Simm kindlasti kõige vähem arestimajas viibinud vahialune. «Ta erines kõigist teistest sellega, et mitte ühtegi teist kinnipeetavat pole viidud nii palju uurimistoimingute tõttu hommikuti arestimajast minema ja õhtul tagasi toodud,» kirjeldas Kilk. «Ma ei usu tegelikult, et ta väga suhtlemisvaeguse all kannatas, sest tema päevad möödusid ju enamasti uurijatega suheldes ja ringi liikudes.»



Kilk nentis, et Simm oli arestimaja jaoks eriline ka selle poolest, et ta oli ta esimene, kes seal riigireetmise kahtlusega viibinud.



Kilgi sõnul ei suhtunud ükski arestimaja töötajaist Simmi teistmoodi kui kõigisse teistesse kinnipeetavatesse, sest see pole eeskirjadega lubatud ning oma emotsioonide mahasurumine mitmesuguste kurjategijate suhtes on arestimaja töötajatel igapäevane kohustus.



Omal ajal Hiiumaa politseiprefekti ametis olnud Kilk oli Simmiga tolle politseipeadirektoriks oleku ajal töö asjus korduvalt kokku puutunud, kuid talle ei mõjunud Simmi kunagine politseijuhi seisus psühholoogiliselt kuidagi. «Ta oli peadirektor küll, aga ka temal polnud kohane riigireeturiks hakata,» selgitas Kilk, miks polnud tal põhjust Simmi suhtes piinlikkust tunda.



Kilgi sõnul oli Simm siiski vaieldamatult üks intelligentsemaid, viisakamaid ja vähenõudlikumaid arestimaja asukaid. «Kui tavaliselt ootab mul hommikul laual pakk kinnipeetavate egoistlikke kaebusi, siis Simm neid ei kirjutanud,» märkis Kilk. «Ta oli alati rahul ja vaoshoitud, täiesti eeskujulik.» (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles