Sel suvel viis GfK uuringuinstituut kanali National Geographic tellimusel16 Euroopa riigis läbi uuringu, et teada saada, mida eurooplased kardavad ja peamiselt selgus, et kõik eurooplased kardavad majanduskriisi.
Uuring: 82 protsenti eurooplastest kardab majanduskriisi ja selle tagajärgi
5. september 2012, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi kõik riigid kardavad majanduslanguse tagajärgi, siis kõige tugevam hirm on hispaanlastel, lõunaeurooplastel ning inglastel. Hirm on väiksem Põhjamaades, Bulgaarias ja Venemaal.
Põhja-Euroopas ja Saksamaal muretsetakse rohkem terviseprobleemide kui kriisi pärast.
Teised hirmud, mis uuringu käigus välja tulid, on töötusemäär (37 protsenti), maailma kokkuvarisemine (29 protsenti), pankrot (26 protsenti), pensionite kärped (23 protsenti) ja terrorism (22 protsenti). Hirm on suurim Norras, Venemaal, Inglismaal ja Türgis, väiksem Lõuna-Euroopas.
Pooled eurooplastest tõdesid, et nad teeksid asju teisiti, kui teaksid, et maailmalõpp on tulemas. 32 protsenti nentis, et nad koliksid maale ja hakkaksid põlluharimisega tegelema, kui maailmalõpp peaks saabuma.
Ainult 3 protsenti vastanutest usaldab oma riigi poliitikuid, 61 protsenti väitsid, et usaldavad vaid ennast.
49,4 protsenti vastanutest usuvad, et Saksamaa on Euroopas kõige ohutum koht, kus elada, kui peaks toimuma majanduse või looduse kokkukukkumine. Teisel kohal oli Norra ning kolmandal Inglismaa.
Uuringus osalenud riikidel on väga palju ühist, kuid tuli välja ka palju erinevusi. Kõige suurem hirm, mida eurooplased praegu kardavad, on ikkagi majanduskriis.
Uuringus osaleid 18-49-aastased inimesed 16 riigist (igast riigist osales 300 vastajat): Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Inglismaa, Holland, Taani, Norra, Soome, Eesti, Poola, Venemaa, Kreeka, Türgi ja Bulgaaria.
Väga tugevad erinevused on lõuna- ja põhjariikide vahel ning tulemused ei jäta ruumi vigadeks.
Huvitavaid fakte Eesti kohta
Eestlased on kõige enam mures poliitika (korruptsioon ja valitsuse ükskõiksus), seejärel majanduse (majanduse langus, suurenevad hinnad) ning viimasena tööga seotud probleemide pärast (madalad palgad, tööpuudus ja töökohast ilmajäämine).
Kui majandus peaks kokku kukkuma, siis eestlased koliksid Norrasse, kui aga juhtuks looduskatastroof, siis eelistavad nad enda riiki. 95 protsenti vastasid, et majanduslangus hirmutab neid rohkem kui looduskatastroofid.
Neli inimest kümnest teeks asju teisiti, kui maailmalõpp saabuks, näiteks oleksid koos oma perega (72 protsenti) või reisiks (66 protsenti). Kui peaks juhtuma suur katastroof, siis eestlased usaldaks eelkõige ennast (71 protsenti) ja seejärel alles sõjaväge ning politseid (47 protsenti). Üks kolmest vastanust ei muudaks oma elu mitte mingil juhul.
Uuring tehti 12. septembril National Geographic kanalil esilinastuva saate «Viimsepäevaks valmistujad» tarbeks.