Riik võttis mullu kurjategijatelt rekordilise summa

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 200 000 eurot maksma läinud hoone Viljandis, mis haigekassa petmise eest kohtu otsusega konfiskeeriti.
Enam kui 200 000 eurot maksma läinud hoone Viljandis, mis haigekassa petmise eest kohtu otsusega konfiskeeriti. Foto: Rannar Raba / Sakala

Võrreldes 2010. aastaga kasvas konfiskeeritud kriminaaltulu mullu peaaegu kaks korda.
 

Nädal tagasi rekordilisest nelja miljoni euro suurusest kriminaaltulu konfiskeerimisest teatanud justiitsministeeriumi rõõm oli enneaegne – ringkonnakohtu värske otsus nudis selle summa laias laastus poole väiksemaks.

Seoses rahvusvahelise rahapesuga kohtu esimeses astmes riigi tuludesse arvatud enam kui kaks miljonit eurot võib riigile siiski kaduma minna. Seda siis, kui kuriteos kahtlustatav ettevõte kõrgemas kohtus õigeks mõistetakse.

Vaidlus puudutab valuutavahetusfirmat Ateka Resource, mille kaudu liikus paar aastat tagasi Eestisse 300 miljoni USA dollari väärtuses kahtlast raha. Riigiprokuratuuri taotlusel arvas esimese astme kohus ettevõtte arvel olnud kolm miljonit USA dollarit riigi tuludesse, ent ringkonnakohus otsustas teisiti – seni kuni pole kriminaalasja kohtulahendit, peab summa olema lihtsalt aresti all.

Miljonid ootel

Nii on kaks miljonit eurot riigi jaoks otsekui ootelehel. Ent selletagi küünib 2011. aastal kohtuotsustega konfiskeeritud vara kogumaht – 1 849 773 eurot – peaaegu kaks korda suuremaks kui rekordilisel 2010. aastal, mil kogusumma küündis napilt üle miljoni euro – 1 024 153.

Ehkki riik kohtleb 2005. aastal justiits- ja siseministri vahel sõlmitud nn Laulasmaa deklaratsiooniga vara konfiskeerimisel kõige karmimalt narkokurjategijaid, moodustab enamiku konfiskeeritud väärtustest siiski majanduskurjategijate vara.

Nii oli ka mullu, kui majanduskuriteod andsid konfiskeerimiste kogumahust umbkaudu üle 60 protsendi. Suurima osa majanduskuritegudega seoses konfiskeeritud 1,128 miljonist eurost andis kurioosne petu­skeem Viljandis, kus ettevõtjatest perekond oli töövõimetusrahaga petnud haigekassalt välja vanas rahas ligi seitse miljonit krooni.

Loe sellest petuskeemist ja teistest näidetest lähemalt Postimees Plussist või tänasest paberlehest!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles