Eesti eri valdkondade eksperdid jagavad arengukoostöö raames Gruusias ja Moldovas eestkoste ning e-tervishoiu alaseid kogemusi. Lisaks teadmistevahetamisele toestab mõttekeskus Praxis ka Eesti arenguabi seniste praktikate analüüsi.
Eesti eksperdid jagavad Gruusias ja Moldovas eestkoste ja e-tervishoiu alaseid teadmisi
6. september 2012, 07:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengukoostöö projektide eesmärk on Eesti kogemuste ja teadmiste ekspordi kaudu edendada sihtriikides kohalikku eluolu.
«Eesti on arengukoostöö valdkonnas tegutsenud alates 1998. aastast, toetades partnerriike nii rahaliselt, varustuse kui ka ekspertteadmiste edasiandmisega,» selgitab Praxise Akadeemia juht Kristina Mänd. «Eesti reformikogemused majanduse, kodanikuühiskonna arendamise, tervishoiu jt valdkonnas on väärtuslikuks abiks enesearendamisel ja suuna seadmisel partnerriikidele, kus neid reforme alles hakatakse teostama.»
Moldovas aitavad Eesti tervishoiuvaldkonna ja e-riigi eksperdid edendada sealset tervishoiusüsteemi e-teenuste võimalusi kasutades.
«Koostöö eesmärk on Eesti kogemust jagades tõsta Moldova võimekust arendada e-riigi lahendusi tervishoiussüsteemi tugevdamiseks,» sõnas Praxise analüütik Priit Kruus ning lisas, et koostöö mõjukust suurendab partnerlus Maailma Tervishoiuorganisatsiooniga, kes koordineerib mitmeid rahvusvahelisi tegevusi Moldova tervishoiureformide elluviimisel.
Gruusias panustatakse aga ühenduste poliitikakujundamise suutlikkuse ja võimekuse arendamisesse, et nad oskaksid luua ja rakendada omavahelisi suhtevõrgustikke ning teha koostööd omavahel ja avaliku sektori esindajatega. Mõlemat projekti rahastab välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Lisaks koostööprojektidele partnerriikides analüüsib Praxis koos 8 Kesk- ja Ida-Euroopa uurimiskeskusega kahepoolse arengukoostöö praktikaid uutes Euroopa Liidu liikmesriikides.
«See on huvitav töö, kus hindame, kas ja kuidas on ÜRO poolt 2000. aastal sõnastanud aastatuhande eesmärgid, ehk Millenium Development Goals, saavutatud Eestis,» selgitab Kristina Mänd ja täpsustab, et peamiselt uuritakse just kaubandussuhete, erasektori ja kodanikuühiskonna rolli ning mõju arengukoostööle.
Eesti rahalised vahendid, millega arengukoostöösse panustatakse on aasta-aastalt kasvanud – Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi vahendite kogusumma oli 2010. aastal 14,1 miljonit eurot ehk 0,1 protsenti rahvuslikust koguproduktist (RKP). 2010. aastal otsustas valitsus seada arengukoostööks suunatavate vahendite suuruse osas eesmärgiks jõuda aastaks 2015 vähemalt 0,17 protsendini RKP-st. Samas on EL uutele liikmesriikidele seatud eesmärgid veelgi kõrgemad.
Eesti ametliku kahepoolse arengukoostöö partnerriikideks on Gruusia, Afganistan, Moldova, Ukraina, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan.