Kui seni võis riigiasutus kõrgema või vanemametnikuna tööle võtta 21-aastaseid Eesti kodanikke, siis uue seaduseelnõu kohaselt pääseb ametnikuleiba sööma alates 18-ndast eluaastast. Ka ei pea ametnikul tulevikus olema Eesti passi, piisab euroliidu riigi kodakondsusest.
Kehtiva avaliku teenistuse seaduse kohaselt võis riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud, kõrgema või vanemametnikuna võis tööle asuda alles 21-aastaselt, selgub kooskõlastusringile saadetud avaliku teenistuse seaduse eelnõu seletuskirjast.
Uue avaliku teenistuse seaduse koostajate hinnangul aga ei ole mõistlik kehtestada eraldi ametnikuks saamise miinimumvanust. Alla 18-aastaseid siiski ametniku tööle ei võeta, sest vastavalt tsiviilseadustikule saab isik täieliku teovõime siis, kui ta on saanud 18-aastaseks.
«Seega ametnikuks ei ole võimalik saada enne 18-aastaseks saamist,» kinnitatakse seletuskirjas.
Uue seaduse koostajad lisavad, et teenistuse eriliike reguleerivates seadustes võib põhjendatud juhtudel näha ette vanusepiirangud, näiteks prokuröride puhul alates 21. eluaastast.
Eesti passi pole vaja
Uus avaliku teenistuse seadus esitab ametnikukandidaadile teatud üldised nõuded, eelkõige tema haridusele, teovõimelisusele, kodakondsusele ja keeleoskusele.
Seega võib ametnikuna teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi või muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
Seaduse koostajad märgivad, et üldjuhul ei ole põhjendatud Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike eristamine teenistusse võtmisel, kui isik vastab ametisse asumiseks esitatud nõuetele.
Eesti kodanike ja Euroopa Liidu kodanike ebavõrdne kohtlemine teenistusse võtmisel ei ole seadusetegijate hinnangul üldjuhul põhjendatud.
Juhul kui ebavõrdseks kohtlemiseks on olemas mõistlik põhjus, võib teha erisusi kodakondsusega seoses.
Eelnõu näeb ette, et Eesti kodakondsus peab olema ministeeriumi kantsleril ja riigisekretäril. «Nimetatud isikute puhul on kodakondsuse nõue põhjendatud tulenevalt nende ametikoha ülesannete eripärast ja suurest vastutusastmest,» seisab seletuskirjas.
Eesti kodakondsuse nõude võib põhjendatud juhtudel kehtestada ka teenistuse eriliike reguleerivates seadustes, näiteks kaadrikaitseväelaste ja diplomaatide puhul.