Augusti keskel haigekassa nõukogust tagasi kutsutud Allar Jõksi hinnangul olid uue juhi valimise eel nõukogus toimunud vangerdused seotud Reformierakonna sooviga senisest juhist Hannes Danilovist vabaneda.
Jõksi hinnangul tahtis Reformierakond Danilovist vabaneda
7. september 2012, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõks ütles Postimehele antud intervjuus, et Danilovile heideti kõige rohkem ette seda, et ta on liiga kauaks ühe koha peale jäänud. «Olen sellega põhimõtteliselt nõus, et kaks ametiaega ehk kümme aastat ühel ametipostil on tegelikult piisav. Kuid [teenusmajanduse] koda ja mina ei toetanud põhimõtet, et juhiks peab saama ükskõik kes, aga mitte Danilov,» lausus ta.
Küsimusele, kas Reformierakonna ministritel ja tööandjatel võis olla haigekassa juhi vahetamiseks kokkulepe, ütles Jõks, et ei saa seda välistada. «Ma ei tea, aga ma ei saa seda võimalust ka välistada, kui arvestada esiteks asjaolu, et erinevalt töötukassast puudub tööandjate keskliidul selgelt väljendatud huvi haigekassas, ja teiseks silmas pidades nõukogu liikmete tagasikutsumise protseduuri. Arvestades, millise kiirusega liikmete vahetus käis, ilma et keskliidu volikogu oleks seda arutanud, ja et volikogu sai, nagu minagi, juhtunust uudistest teada, siis on võimalik, et surve nõukogu liikmete vahetuseks võis tulla väljastpoolt,» märkis ta.
Teisel konkursil Danilovi poolt hääle andnud Jõks lisas, et sotsiaalminister Hanno Pevkur oli tema valikust teadlik ning talle see ei meeldinud.
Jõksi sõnul on niimoodi läbi viidud juhivalimisel vähemalt kaks ebameeldivat tagajärge: esiteks on igaühel võimalik kahtluse alla seada valitud juhi legitiimsus, kuivõrd tema teada polnud nõukogu liikmete tagasikutsumiseks tööandjate keskliidu volikogu otsust.
«Teiseks on raske taastada avalikkuse usku, et otsuseid võetakse vastu ausalt, põhjendatult, kultuurselt. Erinevad esindusorganisatsioonid peaksid näitama üles sallimatust hoiaku suhtes, et otsuse vastuvõtmiseks piisab vaid vajaliku enamuse omamisest. Ei tohi leppida sellega, et teatud otsuste langetamiseks avaldab survet valitsus või mõni erakond. Vastasel juhul oleme kaasvastutajad selles, et seadustame tegelikkuse,» lisas ta.
Intervjuud Allar Jõksiga saab lugeda paberlehest või Postimees Plussist.