Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia rahustas eile Brüsselis Eesti tulipäid, soovitades neil eurotsooniga liitumise soovi pool aastat edasi lükata.
Almunia jahutas Eesti euro-ootusi
20. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Almunia sõnumit vahendas Postimehele eile hommikul rahandusvolinikuga kohtunud peaminister Andrus Ansip.
«Volinik Almunia tunnustas meie tugevat soovi ja pühendumust liituda eurotsooniga nii pea kui võimalik,» ütles Ansip. «Ta tunnustas meie püüdlusi, kuid tal on ka kahtlusi selles osas, kas suudame täita eurotsooniga liitumise kriteeriumid juba sel aastal.»
Ansipi sõnul märkis rahandusvolinik, et peab reaalsemaks Eesti liitumist eurotsooniga 1. jaanuarist 2011.
«Aga Almunia seisukoht oli selline, et igal riigil on õigus ise võtta riske oma otsustega ja Euroopa Komisjon toetab loomulikult neid liikmesriike, kes soovivad täita Maastrichti kriteeriume,» jätkas peaminister. «Euroopa Komisjon tunnustab neid riike, kes järgivad ranget eelarvepoliitikat.»
Palju määramatust
Eesti valitsuse europüüdlustele andis uue hoo sisse peaminister ise, kui pillas eelmisel nädalal valitsuse pressikonverentsil lause, et Eesti võib eurotsooni liikmeks saada juba tuleva aasta 1. juulil.
Selle saavutamiseks tuleks valitsusel tellida tänavu septembris-oktoobris erakorraline hindamine. Kui Eesti vastab siis Maastrichti nõuetele, võiksime eeldada, et uks Euroopa riikide kõrgliigasse on meile valla.
Seni on Eesti põrkunud inflatsioonikriteeriumile. Tarbijahindade tõus on olnud palju kiirem, kui euroraha reeglid lubavad. Analüütikud usuvad, et kiirelt kasvava tööpuuduse ja järjest karmistuvate laenureeglitega Eestis teeb tarbijahindade tõus vähikäiku.
Eesti inflatsiooninäitaja oli veebruaris 3,4 protsenti, mis on viimase kolme ja poole aasta madalaim. Maastrichti nõuete järgi tohib Eesti inflatsioon olla 1,5 protsendipunkti kõrgem kolme väikseima inflatsiooniga eurotsooni riigi keskmisest.
Muutunud oludes tõotab Eesti suurimaks väljakutseks saada hoopis valitsussektori eelarvedefitsiidi nõude täitmine. Uudisteagentuuri Bloomberg teatel oli mullune esialgne valitsuskulude puudujääk ligi 2,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Valitsus koostas kuu aega tagasi negatiivse lisaeelarve ja kärpis omavalitsuste laenuvõimalusi, et jääda nõutud kolmeprotsendise puudujäägi piiresse.
Oma osa on ka SKT kahanemisel. Negatiivne eelarve sai tehtud prognoosi järgi, et majandus kukub tänavu 9 protsenti. Aga analüütikud on hakanud selle numbri paikapidavuses kõhklema.
IMFi värske prognoos ennustab selleks aastaks üleilmset majanduslangust, see oleks esmakordne pärast 60 aastat kestnud kasvu. IMFi järgi oleks maailma majanduse langus tänavu 0,5–1 protsenti.
Veel kaks kuud tagasi prognoosis valuutafond maailmale pooleprotsendist kasvu. Eurotsooni majandus kukub tänavu IMFi hinnangul 3,2 ja USA 2,6 protsenti.
Ei pea olema hiromant, et eeldada: kui maailma majandus nii kiiresti pidurdub, siis võib ka Eesti SKT kukkumine osutuda 9 protsendist suuremaks.
«Ma olen nõus volinik Almuniaga, et praegu on määramatust küllaltki palju,» ütles Ansip Postimehele. «Pool aastat hiljem oleksid asjad märksa selgemad, aga pool aastat on väga pikk aeg.»
Kohtuvad pidevalt
Ansip toonitas, et kohtub Almuniaga pidevalt. Kohtumisel olid kaasas küll riigikantselei ametnikud, kuid mitte rahandusminister. Ansip märkis, et see on diplomaatiline tava, et peaministril pole kohtumistel kaasas mõnd oma valitsuse ministrit.
«See peab midagi erakordset olema, et peaminister läheb kohtumisele koos mõne ministriga,» lausus Ansip.
Rahandusminister Ivari Padar on lahkumas europarlamenti, mõni arvamusliider on teda viimasel ajal ka tugevasti kritiseerinud.