Uue avaliku teenistuse seadusega (ATS) kaotavad ametnikud edaspidi staaži pealt teenitava riikliku vanaduspensioni lisa, karmilt kärbitakse ka nende muid hüvesid.
Ametnikud jäävad pensionilisast ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni said ATSi alusel töötavad ametnikud kuni 50 protsenti kõrgemat pensioni, kui nad olid 30 aastat töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse töötajana, vähema staaži eest sai vähem pensionilisa.
Kooskõlastusringi läbinud ja üleeile valitsusse saadetud ATSi eelnõu kohaselt kaotatakse pensionilisa viie aasta jooksul.
Nii ametnikele kui ka neile, kes töötavad ametiasutuses, lisandub teenistusstaaži vanaduspensioni tõusu arvutamiseks seni, kuni nad jätkavad töötamist avalikus teenistuses, kuid mitte kauem kui viie aasta jooksul seaduse jõustumisest, lausus justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
«See tähendab, et isik hakkab pensioniikka jõudes saama pensioni, millele õigus on tal praeguseks välja teenitud või teenitakse viie aasta jooksul pärast ATSi jõustumist,» lausus Kõmmus. Hiljem enam pensionilisa teenida ei saa.
Seda pensionisuurendust ei tasu segi ajada eripensionidega, mida makstakse näiteks politseinikele, kohtunikele ja paljudele teistele riigitöötajatele.
Ka eripensionide süsteemi kaotamist praegusel kujul ja asendamist mingi teistsuguse, vähem kuluka variandiga on arutatud, ent selles osas pole lõplikke otsuseid veel vastu võetud.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur selgitas, et kunagi võeti eripensionid kasutusele, et niimoodi riigiametnikele palga maksmist tulevikku lükata, sest taasiseseisvumise algusaegadel sai riik maksta vaid kehva palka. Praegu on aga palgad palju paremad ja ka pensionisüsteemi on lisandunud teine ja kolmas sammas, mille abil saab oma tulevast pensioni suurendada.
Uus ATS toob kaasa ka palju teisi muudatusi.
Justiitsministeeriumi nõuniku Monika Tõniste sõnul piiratakse eelnõuga oluliselt ametnike arvu ja nendega, kes ametnike ringi kuuluma ei peaks, minnakse üle töölepingule. «Praegu on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi vaid vähesed neist teostavad tegelikult avalikku võimu,» lausus Tõniste.
Tõniste selgitas, et kõikidele, kes töötavad ametiasutuses, ei pea laienema piirangud, mis on just ametnikele ette nähtud.
«Eelnõu järgi on ametnikud need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad – näiteks teevad järelevalvet ja menetlevad väärtegusid. Nendega, kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping,» lausus Tõniste.
Erinevalt ATSi esialgsest versioonist ametnike tegevuspiirangute kohta on loasüsteem asendatud teavitussüsteemiga. See tähendab, et tulevikus võivad ka ametnikud kõrvaltegevust teha, kui ei esine põhjust, miks seda keelata. «Näiteks üldjuhul ei ole põhjust takistada ametnikul turismitalu pidamist ka juriidilise isiku kaudu, millesse ta kuulub,» ütles Tõniste.
Uue ATSi vastuvõtmisel on asjassepuutuvatel asutustel aasta üleminekuaega, et teha uuele seadusele üleminekuks vajalikud muudatused.
Seadusemuudatused
1. Koostöö mittelaabumise korral on ministeeriumite kantslereid võimalik ametist vabastada pärast kuue kuu pikkust koostööd senise aastase koostöötamise asemel.
2. Õppelaenu kustutatakse vaid kahe aasta jooksul pärast seaduse jõustumist. Pärast seda sellest loobutakse.
3. Avalikku teenistusse sisenejatele ei maksta tulevikus enam automaatselt lisatasu akadeemilise kraadi ja võõrkeelte valdamise eest. Ametipalk hakkab avalikus teenistuses koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70 protsenti.
4. Vabade ametikohtade täitmiseks tuleb korraldada asutuse valitsemisala sisene või avalik konkurss, et vältida seni üsna tavalist praktikat, mille kohaselt võeti inimesi tööle igasuguse konkursita.
5. Staaži eest ei anta enam lisapuhkepäevi. Seni väljateenitud lisapuhkepäevad säilivad. Samuti säilib riigiametnike 35 kalendripäeva pikkune puhkus.
6. Ametnikena võivad töötada lisaks Eesti kodanikele ka need Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, kes valdavad ettenähtud ulatuses eesti keelt.
7. Kõigile teenistussuhet alustavatele ametnikele kohaldatakse kohustuslik kuuekuuline katseaeg. Praegu on katseaja kasutamine asutusele võimalus, mitte kohustus.
8. Luuakse kuni 18 kuu pikkune rotatsiooni võimalus samas ametiasutuses teisel ametikohal või teises ametiasutuses kogemuste omandamiseks.