USA ja Nõukogude Liit panid 1967. aastal teineteise ohjeldamiseks Tallinna-lähedases taevas välja oma kõige moodsama ja salajasema tehnika.
Külma sõja nähtamatu jõuproov Eesti kohal
8. september 2012, 09:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga haritud inimene teab klassikalist külma sõja juhtumit USA piloot Gary Powersiga, kelle luurelennuki U-2 nõukogude õhukaitse 1960. aastal Sverdlovski kohal alla tulistas. Sündmus valmistas USAle palju piinlikkust. Powers mõisteti süüdi spionaažis ning ta istus Venemaal Vladimiri vanglas, kuni väljavahetamiseni Ameerikas sissekukkunud nõukogude spiooni Rudolf Abeli vastu 1962.
Intsidendist hoolimata oli Ameerikal ikkagi tarvis andmeid Nõukogude uusimate relvasüsteemide kohta. Mõne aasta eest USAs avalikustatud Luure keskagentuuri (CIA) dokumentatsioon kirjeldab detailselt hoopis vähemtuntud külma sõja episoodi. Seda, kuidas U-2 järglase, 60ndate tipptehnoloogiat täis tuubitud lennuki A-12 abil kompasid Ühendriigid okupeeritud Eesti ala piire, sundimaks Nõukogude õhukaitset sisse lülitama oma Eestis ja Leningradi lähedal paiknenud lahingusüsteeme. See võte pidi aitama ameeriklastel viimaste kohta võimalikult palju andmeid koguda.
Endine Eesti õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar, kes alates tänavu augustist teenib Eesti sõjalise esindajana NATO juures, oli 1970ndail ja 80ndail ise ametis Nõukogude raketikaitses Moskvas. Saar rääkis Postimehele, et Eestisse olid 1967. aastaks üles seatud Nõukogude Liidu uusimad õhukaitsesüsteemid – radarid ja raketid - mille ülesanne oli eesliinina kaitsta juurdepääsu Leningradile ja Moskvale.
Nende süsteemide omadused olid kiivalt hoitud saladus. Ameerika vajas aga nende kohta infot muu hulgas selleks, et parandada oma positsioone toonastel läbirääkimistel Nõukogude Liiduga raketitõrjesüsteeme piirava (ABM) lepingu üle.
Seepärast otsustati saata välja USA enda üks salajasemaid luurevahendeid, kuni 25 km kõrgusel lendav A-12, hüüdnimega „Härjavanker“. Seda lennukit oli arendatud 50ndate aastate lõpust peale. Projekt oli kulukas ja edenes suurte raskustega.