Keelemeeste hinnangul ei vasta Eestis levinud tütarlapse nimi Greete nimeseaduse nõuetele ja nii on selle kasutamine küsitav. Ekspertiisi tellinud siseministeeriumi kinnitusel võib seda nime siiski ka edaspidi lapsele panna.
Levinud eesnimi Greete sattus sobimatute nimede loetellu
20. märts 2009, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nimeseadus hakkas kehtima 2005. aastast ja pärast seda loetaksegi, et kõik võõrapärased nimed, mis näiteks algavad b, d, g, tuleks üle kontrollida, näiteks nimi Birjo,» selgitas siseministeeriumi pressiesindaja Kristina Leer Postimees.ee'le, miks sattus 30 kontrollitava nime hulka ka üldlevinud eesnimi Greete. Küsimusele, kas ka nime Birjo puhul on kavas tellida ekspertiis, vastas Leer: «Täiesti võimalik».
Lisaks Greetele palus siseministeerium keeleteadlastelt hinnangut nimede Braien, Catrii, Gete, Getliin, Gretlin, Grethelin, Pätrick, Retlyn ja Rhemi kohta, mille kasutamise keeleeksperdid samuti kahtluse alla seadsid.
«Mind pani algul kummastama ja arvasin, et on toimunud mingi väike eksitus, sest need teised nimed olid küll päris naljakad,» rääkis 15-aastase Greete ema Silvi Grigorjeva. Ema kinnitusel ei tekitanud see nimekuju omal ajal lapse sündi registreerides perekonnaseisuametnikes mingeid küsimusi.
Kuigi Eesti Keele Instituut seadis Greete ja Gete kasutamise kahtluse alla, kinnitab siseministeeriumi esindaja, et ka tulevikus võib neid nimesid oma lapsele panna erinevalt teistest samasse nimekirja sattunud nimedest.
«Ma küll ei usu, et perekonnaseisuametis ei lasta Greetet nimeks panna erinevalt näiteks nimest Pätrick, kus on sees nii ä-täht kui ka võõrpärane ühend ck,» selgitas Leer.
Vastavalt seadusele peab eestikeelse isikunime kirjapilt vastama eesti õigekirjutuse reeglitele ja võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele.
Nimele Greete sai aga ilmselt saatuslikuks see, et selle kirjapilt ei vasta originaalnimekujule, samuti ei ole tegemist häälduspärase kirjaviisiga.
Nimeseaduse kohaselt ei tekitaks küsitavusi nimi Kreete, kuna see vastab eesti keele õigekirjutusreeglitele ja ei sisalda võõrtähti. Ka võõrapärane nimekuju Grethe on lubatud variant, kuna tegu on maailmas küllalt laialt kasutatava tüdrukunimega (nt Saksamaal, Norras, Taanis, Rootsis jm) ja seetõttu võib seda nime lastele ka sünni registreerimisel anda, selgitas siseministeerium oma vastuses.
Nimeuurija ja isikunimekomisjoni liikme Annika Hussari sõnul on Greete puhul tegemist poolmuganenud variandiga, millele võiks eelistada puhtvõõrkeelset Gretet või täiesti häälduspärastatud varianti Kreete.
Rahvastikuregistri andmetel elab Eestis 249 Greetet ning Hussari hinnangul on enamik neist sündinud 1980-ndatel kuni 1990-ndatel aastatel. Nimeseaduses lubatud Kreetesid on 102, Gretesid 1017 ja Grethesid 29.
Eesti Keele Instituudi teatel ei ole nimeseaduse mõttes vastuväiteid järgmistele nimedele nagu Adelynn, Birgithe, Genely, Janely, Jeanethe, Kayden, Mery, Nuray, Rylan, Ravve. Nime Ravve puhul mainitakse, et seda nime võõrkeeltes ei esine, kuid selle nimekuju vastab eesti kirjaviisile.
Nimeseadus ei luba ilma mõjuva põhjuseta eesnimeks panna tavatut nime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv.
Erand on lubatud juhul, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
Siseministeeriumi kinnitusel ei luba seadus ka mõjuvate põhjuste olemasolul õigekirjareeglitest kõrvalekaldumist ja võõrapärastele nimedele tuleb seetõttu alati leida kinnitus nende kasutamise kohta.